Optibet Rahvaliiga toimkond valis põhja regiooni jaanuari kuu MVP-ks Balteco ridades palliva ning korvpalliringkondades Super Mario hüüdnime kandva Mario Poluski. Oma pika mängijakarjääri jooksul nii meistri-, esi- kui ka teises liigas toimetanud igihaljas mängujuht kogus jaanuarikuus peetud kolmes mängus kokku 67 silma (keskmiselt 22,3 punkti mängus). Rahvaliigale antud intervjuus räägib Mario oma kirest, mängujuhiks olemise kunstist ja paljust muust huvitavast.
Millal ja kuidas Sa hakkasid korvpalli mängima? Milline on lühidalt Sinu mängijakarjäär olnud?
Korvpall kõnetas ja meeldis veidi varem juba, kuid 3.klassis läksin Põltsamaal võrkpallitrenni, kus mängiti soojenduseks alati 30 min korkat. Alles 7.klassis jõudsin Jõgeval korvpallitrenni. Seejärel juba iga vaba hetk treenisin ja tegelesin korvpalliga (palju viskamist, trepihüpped, põrgatades koju trennist jne). Umbkaudselt kokku lüües olen mänginud 9 hooaega kõrgliigat, umbes sama palju hooaegu esiliigas ja vast nii 6 hooaega teises liigas. Rahvaliigat mängin teist hooaega. Ja pea iga suvi ka 3×3 korvpallis võistelnud.
3×3 korvpalli on olnud suur kirg, väliväljakute parimad saavutused: 2005 ja 2010 rahvusvahelistel turniiridel Moskvas hõbe;
2009: võitsime Moskvas USA 3×3 koondist 1/8 finaalis; 2012 ja 2017: Eesti 3×3 koondisega osalemine FIBA 3×3 MMil (Ateena ja Nantes).
Kuidas sattusid Balteco meeskonda?
Juba aastal 2014, Ivar Vendelini kutsel, kes helistas ja ütles, et tule Baltecosse – meil on vägev kokkuhoidev sats!
Iseloomusta palun enda poolt võistkonda Balteco, mis on teie tugevused ja mis võiks platsil paremini välja tulla?
Balteco tugevuseks on suured kogemused, ja sel aastal meie eeliseks võiks enamuste vastaste vastu olla korvialune mäng. Võitluslikkus ja võidutahe. Kahjuks on sel aastal eriti suuri probleeme tiimis vigastustega, tuleb loota, et kõige tähtsamateks mängudeks on enamus meist taas väljakul.
Kes on Sinu lemmik korvpallur nii Eestis kui laias maailmas? Miks just need mängijad?
Eestis jälgin suure põnevusega S.Vaaksi arengut, samuti H.Veesaart. Maailmas on põnev vaadata neid, kes hoolimata kasvust ikka teevad vägevat mängu ja karjääri (Campazzo, Curry, Iverson, Stockton, M.Price, Shorts, Larkin jpt). Lühikesed mängijad peavad olema ju oskustelt, tehnikalt ja võitluslikkuses poolest teistest pea jagu üle, et nad ikkagi saaksid võimaluse väljakule pääseda – sest iga treener eelistab samasuguste oskustega mängijate korral alati pikemat.
Kellega tippkorvpalluritest Sinu enda mängustiil kõige rohkem sarnaneb? Iseloomusta palun ennast kui korvpallurit.
Tippmängijatega ei oska võrrelda. Aga kuna nii pikalt olen seda palli mänginud, siis koguaeg on tulnud ka mängijana areneda ja muutuda. Noorena oli mu põhiseks trumbiks välkkiire pidurdus ja enamasti tabav kesk-positsiooni vise, täna pole enam jalgades seda särtsu. Samuti kui pidin korvpallitee alguses mängujuhiks olema, kuna olin nii lühike, et üldse väljakule saada – ega siis keegi ei seletanud liialt, mida endast kujutab heaks mängujuhiks olemine. Mängujuht on tähtsamaid rolle väljakul. Ise arvan, et selles vallas ma olen enim arenenud (pead suutma leida vastase nõrga koha väljakul, strateegiliselt sinna meestele mängima palle. Algatama liikumisi, mis tiimile strateegiliselt vajalikud, vajadusel pidurdama tempot või just tõstma. Vaatama, et kõigil oleks hea tuju, ka neid pallidega toitma, kellelt pole 4 rünnakut palli läbi käinud. Kiirrünnakuid algatama, pressingu vastu palli üle tooma. Kui tiimil hädasti korvi vaja, siis leidma lahendusi, kaitses mehi ümber jagama jne jne).
Oletame, et saaksid ühe hooaja profikorvpallurina veeta enda valitud treeneri käe all. Kes oleks see (kuulus) endine või praegune Eesti või välismaa treener, kelle käe all tahaksid selle hooaja teha ning miks?
Phil Jackson – tema lähenes mängijatele väga individuaalselt, sulatas isiksused ja strateegia omavahel. Temalt on palju õppida mängu ja inimeseks olemise kohta.
Mis on Sinu lemmik korvpallireegel ning millise reegli Sa võimalusel esimese asjana ära muudaksid? Miks?
Hetkel on kõige segadust tekitavam käega kaitses ründaja check-imine. Oli pikalt aeg, kus see oli lubatud, sai kaitses käega ründajat veidi suunata kui jalgadest õigesti liikusid. Siis jälle ei olnud üldse lubatud, kohe kui käe vastu panid järgnes viga. Praegu on mingi vahepealne aeg, ja see tekitab palju segadust mulle nii kaitses kui rünnakul – osad kohtunikud vilistavad nii, teised naa. Aga lõputu videokorduste vaatamine on vaimselt kurnav mulle kui fännile.
Kui saaksid ühes mängus olla Eesti meeste koondise peatreener, siis kelle paneksid algviisikus väljakule ning miks just need mängijad?
Just lõppes Põhja-Makedoonia mäng (21.02.2025), veidi sellelt foonilt vastates aga mitte ainult: M-K.Kotsar on olnud mõned aastad kindlalt Eesti parim korvpallur, ja ka nüüd näitas kui kindlalt ta mängib, võimsalt võitleb ja suurelt panustab võitu! Selliseid ABC asju teeb ülihästi (kaitse, katted, lõiked, lauapallid), lisaks torkab vahel kavala läbimurde, järgneb supersööt lõikavale kaaslasele. Pagana kahju korvpallifännina, et ta Euroliigas pole lammutamas. J.Jõesaar oli minu silmis enne Kotsari esiletõusu mitu aastat kindlalt Eestis parim (alati teeb oma ära – suur stabiilsus, on super lauapallide hankija, väga hea kaugvise, lisaks kõike muud teeb, mis võiduks vaja). Võiks ka saada veel oma võimaluse ikkagi ka Euroliigas. A.Konontšuk: lõpuks on Eestil üle mõne aja jälle super kolmesesnaiper, kelle puhul oled üllatunud, kui mõni vise mööda läheb. Arturile veel natuke mitmekülgsust juurde (palliga läbimurdeid, ning ka täishooga kiire liikumise pealt kolmesed) ja Euroliiga hoia alt! K.Kullamäe: on tõestanud end hetkel Eesti parima tagumisena mitu aastat; S.Vaaks: järgmise põlvkonna mängija, kel on juba varakult oskused mida vähestel senistel ja eriti veel varasemate põlvkonna korvpalluritel on – enesekindlalt üle kaitsja käe visata kolmeseid, luua endale viskekoht üks-üks kaitsjat üle mängides kolmese joone taga, samuti kolmeseviske raadius pole varbad joone taga, vaid mitu meetrit eemal vajadusel. Lisaks suudab ka läbi murda ja luua sellega endale ja teistele olukordi. See on väga olulised oskused, mis omandatakse raske tööga ning ka peas peavad asjad olema korras – eneseusk, julgus, nahaalsus. Ülioluline ja äge, et Rannula teda juba kaasas selles aknas väljakule, ja usun et ta roll võiks olla juba sel EMil august- september Eesti jaoks vajalik ja suur.
Millega Sa päriselus tegeled?
Töötan riigihangete valdkonnas.
