IN MEMORIAM
Ida-Virumaa korvpallirahvas on kaotanud Raul Rõõmuse (16.06.1957-20.03.2018), mehe, kes on paljudele maakonna korvpallisõpradele olnud isa eest. Treenerina või klubi juhina viis ta aastatel 1987 kuni 2015 oma võistkonna rohkem kui paarikümnel korral Eesti noorte meistrivõistlustel medalikohale. Eesti noortekoondise treenerina ja Eesti minikorvpalli juhina tegutsedes jagas ta oma nippe sadadele noorkorvpalluritele üle Eesti. Väga suure töövõimega inimesena suutis ta pereelu, treeneritöö ja klubi juhtimise kõrvalt leida aega tegutseda aastaid korvpalliliidu volikogu ja Eesti treenerite juhatuse liikmena.
Raul Rõõmuse eestvedamisel 1989. aastal Eesti esimese korvpalliklubina loodud HITO on paljudele Eesti ja ka välismaa korvpallispetsialistidele nii Ida-Virumaa kui Kohtla-Järve sünonüümiks. KK HITO esindusmeeskond on olnud aastaid täiskasvanute korvpalli lipulaev ning jõudnud madalamate liigade medalivõitude kaudu Eesti meistriliigassegi. Noortekorvpallis aitasid KK HITO võidud rajada teed Eesti klubide läbimurdele Euroopa noorte korvpalliliigas.
Raul oli läbi ja lõhki Kohtla-Järve patrioot. Ta vääriks kaevurite linna aukodaniku tiitlit, mille 2006. aastal pälvis tema tantsupedagoogist ja Rauli suurimast fännist ema Eike, kellega koos Raul nüüd meid pilvepiirilt vaatab. Tänu Raulile nägi aadressil Järveküla tee 44 asuv Kohtla-Järve spordihoone Eesti meistrivõistluste mänge ka pärast korvpallireeglite muutumist, sest Raul oskas eelmise sajandi seitsmekümnendate alguses valminud hoone palliväljaku korvpalliliidu ametnikele saali mõõtmetest suuremaks rääkida.
Kiri „Kohtla-Järve“ või „K-Järve“ oli lahutamatuks osaks nendel lugematutel võistlussärkidel, millele Raul klubi algaastatel oma kätega sümboolika ja nimed peale trükkis. Ja alati seisis ta hea selle eest, et kuigi naabrid Jõhvis suutsid ehitada korraliku saali, pidi ühel Eesti noorte esindusturniiril, rahvusvahelisel „Jõhvi/Järve karikal“ toimuma osa mänge alati ka Kohtla-Järvel.
Suviti läks aga Raul Tuksi. Ei, mitte et tal midagi viga oleks olnud, vaid sellenimelises Läänemaa külas asub Rauli lemmikspordilaager. Sinna viis ta korvpallilapsi mikrobussidega – ka nende vastu tundis Raul suurt kirge. Mikrobussidest rääkis ta sellise armastusega, et juhuslik kuulaja ei pruukinud arugi saada, et Leyland polnud ta naise nimi, vaid hoopis bussi mark. Praktilise ja kokkuhoidliku inimesena polnud Raulil vaja autoalarmi, selleks olid tal koerad.
Raul juhitud mikrobussiga said noorkorvpallurid oma hea käitumisega teenitud boonuspunkte realiseerida Euroopa eri paikades turniiridel käies. Mikrobussis veedetud päevadega said noored eluks õppetunni selles, kuidas väikest ruumi puhtana hoida. Oli ju Raulil klubi treeneri ja presidendina üheks eesmärgiks see, et nendest hitolastest, kellest ei saa ei mängijaid ega kohtunikke, võiks vähemalt saada korralikud ja elus endaga hakkama saavad inimesed.
Raulile olid tähtsad järjepidevus ja traditsioonid. Nii käis ta alates 2002. aastast igal suvel Itaalias Matera turniiril. Ta viis sinna oma bussiga läbi Euroopa 10-11aastasi poisse, kes meenutavad seda sõitu siiamaani, sest see oli nendele hindamatu elukogemus: esimene iseseisvumine võõras keskkonnas, suhtlemine peredes, kus elasid jne. Igal sügisel pidi HITO olema esindatud Riias VEFi turniiril ja nii juba veerandasada aastat. Raul viis ellu, ja hoidis sõprade abil elus, esialgu võimatuna tundunud idee korraldada „Jõhvi/Järve karikas“ Ida-Virumaa eri spordisaalides. Turniir toimub sel suvel 25. korda, seekord kahjuks ilma Raulita.
Raul ei sallinud reetmist, kuid ta andestas alati neile, kes eri põhjustel olid klubi hüljanud. Ju mõistis Raul, et HITOsse tagasi soovijatele on ta suutnud anda väikese oranži tüki oma südamest, mis tundus tuksuvat korvpallina, väärtuslikema aardena tema Eesti suurimas korvpalliteemaliste esemete kollektsioonis.
Raul teadis, et reegleid teevad inimesed, ja talle meeldis neid muuta, kuid teda tabanud rasket haigust ei suutnud ta oma reeglite järgi mängima panna. Nii lahkus ta meie seast vara. Liiga vara. Raul otsustas ära minna nii, nagu ta tegi seda mõnikord harva treenerina siis, kui mänguaeg ei olnud veel täis tiksunud. Olukorras, kus ta tahtis kaitsta ennast, mängijaid ja pealtvaatajaid, sest Rauli silmis tehti saalis ülekohut tema lemmikmängule ning ta ei suutnud seda piinavat olukorda kauem taluda.
Tekst: Kohtla-Järve KK HITO
Raul Rõõmuse ärasaatmine toimub teisipäeval, 27. märtsil kell 11 Kohtla-Järve spordihoones. Pärgi ja lilli palume mitte tuua, selle asemel on saalis avatud annetuskast KK HITO noorkorvpallurite toetuseks. Toetussumma võib kanda ka korvpalliklubi HITO arveldusarvele EE092200001120022268.