fbpx
Close

MIS VILE? | Lahkame olukordi VEF-i peatreeneri jõulisest jalalöögist kuni Mihkel Kirvese olematu ebasportliku veani

Foto: Ekraanitõmmis

Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” jätkab hooaega Paf Eesti-Läti liiga detsembri kuu teravate ja huvitavate hetkede lahkamisega.

Sel korral saab teiste hulgas selgitatud ka Riia VEF-i peatreeneri Janis Gailitise jalaga palli tribüünile löömise olukorda ning teravaid reaktsioone tekitanud situatsioone on teisigi. Selgemaks saavad 8 sekundi reegel, katteviga ja sellele järgnenud korvi lugemata jätmine ning Mihkel Kirvesele esimese hooga ebasportliku veana vilistatud viga.

NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!


  1. 8 sekundi reegel

Pärast Musta võistkonna visatud korvi alustab Valge võistkond palli toomist oma tagaalast ettealasse. Hetkel kui pall on V9 söödust õhus eesalas asuva meeskonnakaaslase V3 suunas fikseerivad kohtunikud 8 sekundi määruse rikkumise. Otsuse peale protesteerib Valge võistkonna treener, kellele määratakse tehniline viga.

OBR Artikkel 28 Kaheksa sekundi reegel

28.1.1 Kui

  • tagaalas olev mängija saavutab kontrolli elus palli üle või;
  • audi sisseviskel tagaalas puudutab pall või palli puudutab määrustepäraselt ükskõik milline mängija ning audi sisseviset sooritava mängija võistkond jääb palli valdajaks tagaalas;

peab võistkond toimetama palli oma eesalasse kaheksa (8) sekundi jooksul.

28.1.2 Võistkond toimetab palli oma eesalasse kui:

  • pall, mida ei valda ükski mängija, puudutab eesala;
  • pall puudutab või palli puudutab määrustepäraselt ründemängija, kelle mõlemad jalad on täielikult kontaktis eesalaga;
  • pall puudutab või palli puudutab määrustepäraselt kaitsemängija, kes on kontaktis oma tagaalaga;
  • pall puudutab kohtunikku, kes on kontaktis ründava võistkonna eesalaga;
  • põrgatuse ajal tagaalast eesalasse on põrgataja mõlemad jalad ja pall täielikult kontaktis eesalaga.

Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kaasaegsete 24-sekundi tabloode puhul ( kus viimased 5 sekundit kuvatakse kümnendike) saab 8 sekundit täis hetkel kui tabloole ilmub number „15“ ( eeldusel, et 24-sekundi operaator käivitas seadme õigel hetkel). Antud olukorras saab 8 sekundit täis hetkel kui pall on söödust õhus ja pole veel määrustepäraselt puudutanud kahe jalaga eesalas asuvat ründemängijat V3-e. Samuti korrektne otsus määrata Valge võistkonna treenerile tehniline viga, kes väljaku peale tulles tugevalt protesteerib kohtunike otsuse peale.


  1. Katteviga ja korvi mitte lugemine

M88 söödab palli meeskonnakaaslasele M6-le, kes läheb hüppelt 3p viskele. Orienteeruvalt samal ajal toimub kehakontakt M88 ja kaitsja V1 vahel. Kohtunikud vilistavad M88-le ründajavea ning tühistavad M6-e poolt visatud 3 punkti.

OBR Artikkel 33.7 Lubatud kate on siis, kui katet tegev mängija on:

  • paigal (oma silindris), hetkel kui kehakontakt toimub;
  • mõlema jalaga põrandal, hetkel kui kehakontakt toimub.

Lubamatu kate on siis, kui katet tegev mängija:

  • liikus, hetkel kui kehakontakt toimus;
  • katte tegemisel seisvale vastasmängijale, väljaspool viimase vaatevälja, ei jätnud piisavalt ruumi kehakontakti vältimiseks;
  • liikuva vastasmängija puhul ei arvestanud aja ja ruumi elemente, kui kontakt toimus.

Kui vastane liigub tuleb arvestada aja ja ruumi elemente. Katte tegija peab jätma piisavalt ruumi selleks, et mängija, kellele tehti katet, oleks võimeline hoiduma kokkupõrkest peatumisega või liikumissuuna muutmisega.

Nõutav vahemaa ei ole kunagi väiksem kui üks (1) normaalsamm ja suurem kui kaks (2) normaalsammu.

Mängija, kellele tehti lubatud kate, on vastutav kehakontakti eest katte tegijaga.

OBRI 10-3 Näide: A1 on pealeviskel kui tema võistkonnakaaslane A2 teeb vea B2-le. A1 lõpetab pealeviske pidevas liikumises.

Tõlgendus: Pall muutub surnuks hetkel kui A2-le määratakse viga, mis on palli valdava võistkonna viga. Kui A1 vise tabab, siis seda korvi ei loeta. Olenemata A võistkonna võistkondlike vigade arvust, mäng jätkub B võistkonna audi sisseviskega vabaviske joone pikenduselt. Kui A1 vise ei taba, siis jätkub mäng B võistkonna audi sisseviskega vea toimimise kohale lähimast kohast, väljaarvatud otse korvilaua alt.

Otsus: Õige otsus kohtunikelt. M88 oli peale söödu andmist pidevas liikumises, mistõttu fikseeriti korrektselt viga ründemängijale. Kuivõrd kontakt toimus enne kui pall lahkus M6 käest pealeviskeks, on tegu ründajaveaga ning M6 visatud korv tuleb tühistada. Mäng jätkub Valge võistkonna audi sisseviskega vabaviske joone pikenduselt. Sellises olukorras tuleb kohtunikel lähtuda vea toimumise hetkest, mitte vile kõlamisest või käe tõstmisest. Mängu viimasel kahel minutil on kohtunikel võimalus kasutada videokordust, et tuvastada, kas kontakt toimus enne või pärast palli käest lahkumist ehk kas tegu on ründava võistkonna veaga või mitte (kas korv lugeda või mitte). Treeneril on võimalus igal mängu hetkel kasutada treeneri vaiet. (1 vaie mängu kohta).


  1. Treeneri tehniline viga jalaga palli löömise eest

Valge võistkonna mängijad põhjustavad omavahel palli minemise väljaku piiridest välja. Pall põrkab Valge võistkonna treeneri ette, kes frustreeritult virutab pallile jalaga. Pall lendab mängijate koridori suunas ja tabab lauakohtunike laua kohal asuvat lippu. Treenerile määratakse tehniline viga

OBR Artikkel 36.2.2 Võistkonna pingiala isiku tehniline viga on viga, mille põhjustab kohtunikega, komissariga, lauakohtunikega või vastastega ebaviisakas suhtlemine või puudutamine ja samuti protseduurilise ja administratiivse iseloomuga reeglite mittetäitmine.

Otsus: Õige otsus kohtunikelt määrata treenerile tehniline viga jalaga palli löömise eest. Sellistes olukordades tuleb kohtunikel hinnata, mis on taolise tegevuse tagajärg, s.t kui taoline löök oleks tabanud ükskõik millist isikut saalis, siis oleks tulnud treener mängust eemaldada. Kuivõrd pall tabas vaid saali inventari, siis saab kohtunik määrata maksimaalselt tehnilise vea. Taolise tegevuse ohtlikkusele ja võimalikele tagajärgedele saab täiendavalt tähelepanu juhtida Liiga.


  1. Vertikaalsuse printsiip

M2 saab söödust palli korvi lähistel ja läheb hüppelt lähiviskele. Viske ajal toimub keha- ja käekontakt õhus oleva kaitsemängija V12-ga. Vise tabab ja kohtunikud otsustavad mitte vilistada.

OBRI Artikkel 33.2 Vertikaalsuse printsiip

Mängu jooksul on igal mängijal õigus võtta sisse oma koht (silinder) korvpalliväljakul, eeldusel, et seal enne ei olnud vastasmängijat. Antud printsiip kaitseb mängija sissevõetud kohta väljakul ning ruumi selle kohal, või kui ta hüppab vertikaalselt üles ka ruumi tema kohal. Niipea kui mängija kaldub välja oma vertikaalasendist (silindrist) ja tekib kehakontakt vastasmängijaga, kes on oma vertikaalasendis (silindris), siis on vertikaalasendi (silindri) minetanud mängija vastutav tekkinud kehakontaktis.

Kaitsemängijat ei tohi karistada kui ta hüppas vertikaalselt üles (omas silindris) või kui ta käed ja käsivarred on ka üleval mõttelise silindri sees.

Ründemängija, olles maas või õhus ei tohi põhjustada kehakontakti õiges kaitseasendis oleva kaitsemängijaga:

  • tehes käte abil endale vabamat tegutsemisruumi (tõukamistega);
  • sirutades vahetult pärast pealeviset välja käsi või jalgu vastasega kontakti tekitamiseks.

Otsus: Õige otsus kohtunikult mitte vilistada kuna V12 võtab õigel ajal sisse positsiooni ründemängija ja korvi vahel (enne kui ründemängija üles hüppab) ning hüppab vertikaalselt ülesse oma silindri sees, mistõttu ei saa kaitsemängijat karistada tekkinud kontakti eest.


  1. Ebasportlik viga + IRS

S11 viskab kiirrünnakus sammudelt korvi. R17 hüppab õhku, et püüda korvi läbinud palli. Õhus olevale mängijale tuleb selja tagant kontakti S12, kellele omakorda tuleb eelnevalt selga R13. R17 kaotab õhus kontakti mõjul tasakaalu ja kukub ohtlikult põrandale. Kohtunikud määravad ebasportliku vea S12-le, mille nad peale IRS-i kasutamist muudavad tavaliseks veaks.

OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:

  • ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
  • kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
  • kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
  • kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
    • korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
    • korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
    • pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.

See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.

OBR Lisa F3.1 Järgnevaid mängusituatsioone on võimalik järgi vaadata igal mängu hetkel:

  • kas tuleb lugeda 2 või 3 punkti
    • Kohtunikud saavad mängu kinni pidada koheselt, et tuvastada kas vise oli sooritatud 2- või 3-punkti alast.
    • Kohtunikud peavad tuvastama vajaduse videokorduse vaatamiseks tabava viske hetkest kuni järgmise mängu seisakuni.
  • Kas tuleb anda 2 või 3 vabaviset kui viskajale tehti viga mittetabaval viskel
  • kas määratud isiklik, ebasportlik või diskvalifitseeriv viga vastab selle vea kriteeriumile või tuleb seda muuta karmimaks või leebemaks või määratleda hoopis tehnilise veana;
  • peale mängukella või rünnakuaja kella eksimust, et taastada õige aeg
  • määratleda õige vabaviskaja
  • määratleda ükskõik millises vägivalla aktis osalenud võistkonna liikmete, treenerite, abitreenerite või võistkonda saatvate isikute tegevus
    • kohtunikud võivad mängu peatada koheselt, et üle vaadata vägivalla akti olukord või potentsiaalne vägivalla akti olukord.

Otsus: Vale esialgne otsus. Kohtunikel oleks tulnud mängus määrata viga R13-le, kes põhjustas esimese illegaalse kontakti kui tõukas vasaku käega S12-te selga. Sellele järgnenud kontakt S12 ja R17 vahel oleks pidanud jääma mängus tähelepanuta, kuna see oli esimese kontakti tagajärg. Kuna mängus fikseeriti ainult S12 poolt tehtud (ebasportlik) viga, siis oli kohtunikel IRS-i kasutades võimalik vaid hinnata, kas antud viga kvalifitseerub ebasportlikuks veaks või tavaliseks isiklikuks veaks. Videokordusest oli näha, et S12-e poolt põhjustatud kontakt oli tegelikult tagajärg fikseerimata jäänud veale R13-e poolt, siis on  korrektne otsus kohtunikelt peale IRS kasutamist S12 ebasportlik viga vähendada tavaliseks veaks. Videokorduse järgi ei ole kohtunikel võimalik antud viga tühistada ega määrata uusi karistusi olukorras, mida mängus ei olnud fikseeritud kui tegu ei ole just vägivallaaktiga.

scroll to top