fbpx
Close

MIS VILE? | Palju kõneainet tekitanud olukord Kalev/Cramo ja Tartu mängult ning Issuf Sanoni tembutamine

Foto: Kuvatõmmis

Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” jätkab käimasoleva hooaja järjekordse osaga, kus pakume menetlemiseks Optibet Eesti-Läti liigast taas kuus videoklippi.

Sel korral analüüsitakse Kalev/Cramo ja Tartu Ülikooli vahelises mängus aset leidnud huvitavat juhtumit, kus pärast poolajapausi korrigeeritakse üks esimese poolaja eksimus. Pärnust tuleb hindamisele üks tagasimängu situatsioon ning Raplast keeruline vea olukord. Läti poolelt on taas sündmuste keskpunktis Riia VEF-i värvikas tagamees Issuf Sanon.

NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!


01 Parandatav eksitus

Esimesel veerandajal 6:13 teeb Sinine #9 kolmepunktiviskel vea Rohelise #40 vastu. Kohtunikud annavad ekslikult 2 vabaviset 3 asemel. Mäng jätkub ja eksitus avastatakse poolajapausil. Kohtunikud otsustavad kasutada videokordust ning selle tulemusena annavad enne kolmanda veerandaja algust Rohelisele #40-le ühe andmata jäänud vabaviske ilma lauavõitluseta. Veerandaega alustatakse noole järgi ja Rohelise võistkonna audi sisseviskega keskjoonelt.

OBR 44.2 Parandatav eksitus kategooria 1

Kohtunikud võivad parandada järgnevaid kategooria 1 eksitusi, kus reegleid on ekslikult rakendatud:

  • Anti teenimatult vabavise (vabavisked)
  • Jäeti andmata ettenähtud vabavise (vabavisked)
  • Lubati vabaviset (-viskeid) visata valel mängijal
  • Suunati vabaviset (-viskeid) viskama vale mängija
  • Ekslikult loetud või tühistatud punktid
  • Valele mängijale, treenerile või võistkonnale raporteeritud viga
  • Protokolli pidamise eksitused, sealhulgas:
    • Valesti märgitud või märkimata jäänud punktid
    • Valesti märgitud viga või vea märkimine valele mängijale, peatreenerile või võistkonnale
    • Valesti märgitud või märkimata jäänud time-out
  • Eksitused mängukellaga, sealhulgas kella käima panemise või peatamisega seotud eksitused või vale aja seadmine mängukellale.

OBR 44.3.1 Selleks, et eksitus oleks parandatav, peab see olema kohtunike, komissari ( kui on olemas) või lauakohtunike poolt avastatud järgnevalt:

  • Kui eksitus toimub enne seda kui mängukell näitab 2:00 või vähem neljandal veerandajal, peab eksitus olema parandatud enne kui mängukellal on jäänud 2:00 või vähem.
  • Kui eksitus toimub enne seda kui mängukell näitab 2:00 või vähem neljandal veerandajal, kuid kohtunikud peatavad mängu esimest korda kui mängukellal on 2:00 või vähem, tuleb eksimus parandada enne kui pall muutub uuesti elusaks.
  • Kui eksitus toimub pärast seda kui mängukell näitab 2:00 või vähem neljandal veerandajal või lisaajal, tuleb eksitus parandada enne kui pall muutub elusaks peale esimest kohtunike poolset mängu peatamist alates eksituse toimumisest.

F.3.1  Järgnevaid mängusituatsioone võib üle vaadata igal mängu hetkel:

  • Kas mõni kategooria 1 parandatav eksitus on toimunud ja on endiselt parandatav Artiklis 44 toodud tingimuste alusel

Otsus: Vale otsus kohtunikult anda esialgselt esimesel veerandajal Rohelisele #40-le 2 vabaviset kolme asemel, kuid õige otsus rakendada artiklit 44 ning eksitus parandada enne kolmanda veerandaja algust. Kohtunikel on õigus kasutada videokordust igal mängu hetkel, et tuvastada kas on toimunud eksitus artikkel 44 mõistes ning seda on võimalik endiselt parandada. Vastavalt 1. oktoobrist 2024 kehtima hakanud korvpallireeglite muudatustele kuulub andmata jäänud vabavise (-visked) parandatavate eksituste kategooriasse 1 ning kui see toimub esimese 38 minuti jooksul, siis tuleb see ära parandada enne kui algavad viimased 2 minutit. Peale seda ei ole eksitus enam parandatav. Juhul kui taoline eksitus peaks toimuma viimasel 2-l minutil, siis tuleb eksitus parandada esimese mängu seisaku ajal peale eksituse toimumist ning eksitus ei ole enam parandatav kui pall pannakse uuesti mängu.

Kuivõrd eksitus avastati peale teise veerandaja lõppu, siis visatakse andmata jäänud vabavise sellesse korvi, kuhu Roheline võistkond alustab ründamist teisel poolajal. Mäng jätkub tavapäraselt audi sisseviskega keskjoonelt noole järgi.


02 Tagasimäng

Valge #21 kontrollib palli oma tagaalas ning üritab sööta oma meeskonnakaaslasele eesalas, millele saab näpud vahele Sinine #11. Valge #14 hüppab ülesse oma eesalast ning lööb palli parema käega uuesti tagaala suunas, kus selle saab oma valdusesse Valge #22. Kohtunikud otsustavad lasta mängul jätkuda.

OBR 30.1.1 Võistkond valdab eesalas elusat palli kui:

  • tema mängija seisab mõlema jalaga eesalas, hoides, püüdes või põrgatades palli eesalas või,
  • tema mängijad söödavad palli omavahel eesalas.

OBRI 30.1.2 Palli loetakse reeglivastaselt naasnuks tagaalasse siis, kui palli valdava võistkonna mängija oli viimane, kes puudutas palli oma eesalas ja seejärel sama võistkonna mängija oli esimene, kes puudutab palli:

  • olles ise kontaktis tagaalaga või;
  • pall on puudutanud selle võistkonna tagaala.

Otsus: Õige otsus kohtunike poolt, tegemist on reeglitepärase olukorraga. Valge #14 paikneb küll palli puudutamise ajal eesalas, kuid kuna ta ei saavuta palli üle kontrolli, vaid ainult puudutab seda, siis ei ole tegemist meeskondliku palli valdamisega eesalas ning pall ei ole reeglitevastaselt naasnud tagaalasse.


03 Ründajaviga ja palliga viskamine

Valge #14 on lähedalt kaetud Punase #7 poolt. Mängijate vahel toimub kontakt ning kohtunikud määravad vea kaitsemängijale Punane #7. Peale seda määratakse tehniline viga Valgele #14-le vastase palliga viskamise eest.

OBR 33.4 Õigeks otsustuseks olukorras blokeerimine/otsatormamine – palliga mängija korral – peab kohtunik lähtuma järgmistest põhimõtetest:

  • kaitsemängija peab olema õiges kaitse algasendis, näoga vastase poole ja mõlema jalaga põrandal;
  • kaitsemängija võib seista paigal, liikuda küljesuunas või tagasi säilitamaks kaitseasendit;
  • liikudes, säilitamaks õiget kaitse algasendit võivad üks või mõlemad jalad hetkeks tõusta põrandalt juhul, kui mängija liigub küljesuunas või tagasi, kuid mitte palliga mängija suunas;
  • kaitsemängija peab kokkupõrke punktis olema esimesena ja kehakontakt peab toimuma kehasse. Kui kokkupõrge toimus kehasse, siis loetakse, et kaitsemängija oli esimesena kokkupõrke kohas;
  • olles õiges kaitseasendis võib kaitsemängija oma silindri sees ennast pöörata selleks, et pehmendada kokkupõrget või vältida vigastust.

Kui kõik need ülaltoodud nõuded on täidetud, siis on vea põhjustajaks palliga mängija.

OBR 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehalist kontakti vastasmängijaga kui:

  • ebaviisakalt käitub ja/või pöördub kohtunike, komissari, lauakohtunike, vastaste või vahetusmängijate pingil olevate isikute poole;
  • õrritab või mõnitab vastast;

Otsus: Vale otsus kohtunike poolt määrata viga kaitsemängijale Punane #7 ja õige otsus määrata tehniline viga Valgele #14. Punane #7 on sisse võtnud legaalse kaitseasendi olles näoga ründemängija poole ja kaks jalga maas. Ründemängija Valge #14 põhjustab kontakti õlaga kaitsemängija kehasse. Kohtunikud peaksid vilistama ründaja vea Valgele #14-le. Jätkuolukorras viskab Valge #14 palli põrandal istuva Punase #7 suunas – tegemist on ebaviisaka ja provotseeriva käitumisega vastasmängija suunas ning tehniline viga on korrektselt määratud. Ükskõik milline Punase võistkonna mängija peaks viskama 1-e vabaviske tehnilise vea eest ning mäng peaks jätkuma Punase võistkonna audi sisseviskega vea toimumise kohale lähimast punktist küljejoone tagant.


04 Viga ja palli tõkestamine

Must #0 alustab läbimurret korvile ja tema vastu teeb viskel vea Roosa #15. Must #15 haarab seejärel rõngast ning ning pall läheb korvi. Kohtunikud tühistavad korvi ning annavad Mustale #0-le 2 vabaviset.

OBR 16.1.2 Pall loetakse korvis olevaks siis, kui väike osa palli mahust on seespool rõngast ja allpool rõnga tasapinda.

Otsus: Õige otsus kohtunikelt vilistada viga, kuid vale otsus korvi mitte lugeda. Hetkel kui ründemängija Must #15 puutub rõngast, on pall juba korvi sees ning rõnga puude ei mõjuta palli korvi minemist. Õige otsus oleks korv lugeda ning anda 1 vabavise Mustale #0-le.


05 Provokatsioon

Must #30 viskab kiirrünnakust korvi peale mida võtab Roosa võistkonna peatreener time-outi. Tagasi oma meeskonna ala poole liikudes teeb Must #30 vastasmängijate seas vastaste pingi lähedal tantsuliigutusi, justkui tähistades visatud korvi. Kohtunikud ignoreerivad juhtunut.

OBR 36.1.2  Mõlemal võistkonnal on õigus anda võidu nimel oma parim, kuid see peab toimuma spordieetika vaimus ja ausa mängu reeglite järgi.

OBR 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehalist kontakti vastasmängijaga kui:

  • ebaviisakalt käitub ja/või pöördub kohtunike, komissari, lauakohtunike, vastaste või vahetusmängijate pingil olevate isikute poole;
  • õrritab või mõnitab vastast;

Otsus: Vale otsus kohtunike poolt. Selline tegevus on selge provokatsioon ja lugupidamatu käitumine vastasmeeskonna suhtes, eriti otse vastasmeeskonna pingi ees. Kohtunikud oleksid pidanud antud olukorda adresseerima ning andma Mustale meeskonnale hoiatuse ebaspordliku käitumise eest, mille kordumise korral järgneks tehniline viga. Samas tuleb märkida, et selline provokatiivne käitumine võib viia ka kohese tehnilise veani.


06 Viga kiirrünnaku peatamiseks

Punane #88 peatab illegaalselt Kollase #3 kiirrünnakusse mineku ning kohtunikud vilistavad tavalise isikliku vea.

OBR 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:

  • ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
  • kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
  • kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
  • kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
    • korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
    • korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
    • pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.

See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.

Otsus: Õige otsus kohtunikelt. Kaitsemängija on legaalses kaitseasendis, paikneb ründaja ja korvi vahel ning liigub küljele. Kaitse üritab minna ümber mängija parema käega palli lööma, kuid samal ajal põhjustades illegaalse kontakti vasaku käega ründaja kehasse. Tegemist on normaalse korvpalli liigutusega, mis ei liigitu ühegi ebasportliku kriteeriumi alla. Mäng jätkub Kollase võistkonna audi sisseviskega küljejoone tagant kontakti toimumise kohale lähimast punktist.

scroll to top