Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” jätkab ilmumist ka alanud hooajal, et jätkata laiemale korvpalliüldsusele erinevate reeglinüansside ja tõlgendamiste selgitamist.
Sel korral tulevad vaatamisele vea olukord pärast viset ning potentsiaalne tagasimäng TalTechi saalis ning erinevat tüüpi vead kiirrünnakutel nii Pärnus, Viimsis kui ka Tartus.
NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!
01 Viga peale viset
Valge #7 alustab põrgatusega läbimurret ja sooritab sammudelt hüppeviske. Sinine #2 üritab viset blokeerida. Peale viske sooritamist toimub kehakontakt mängijate vahel ja kohtunikud määravad vea Sinisele #2-le.
OBR 33.6 Mängijal, kes hüppas üles ühest väljaku punktist, on õigus samasse punkti uuesti maanduda. Tal on õigus maanduda ka mõnesse teise punkti väljakul juhul, kui vahemaa üleshüppekoha ja maandumiskoha vahel ja maandumiskoht ei olnud hõivatud vastase (vastaste) poolt hetkel, mil mängija üles hüppas.
Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Sinine #2 on sisse võtnud legaalse kaitseasendi ja hüppab ülesse oma silindris ning maandub samasse kohta väljakul kust ta üles hüppas. Valge #7 hüppab ülesse viskeks ning maandub väljakul punktis, mis oli vaba sellel hetkel kui ta üles hüppas. Peale maandumist liigub ta aga edasi ning hõivab Sinise #2 maandumiskoha ja on tekkiva kehakontakti eest vastutav. Viga tuleks määrata Valgele #7-le ja mäng jätkuma Sinise võistkonna audi sisseviskega otsajoone tagant.
02 Viga kiirrünnakus
Roosa #1 liigub põrgatusega kiirrünnakusse ning toimub kehakontakt Musta #22-ga. Kohtunikud fikseerivad vea kaitsemängijale Must #22 ning annavad palli Roosale võistkonnale audi sisseviskeks küljejoone tagant.
OBR 15.1.1 Pidev liikumine läbimurdeks korvile või muuks liikumises viskeks on tegevus, kus mängija, kes püüab liikumises palli või kes põrgatuse lõpetamisel jätkab viskeliigutusega, tavaliselt ülesse poole.
OBR 15.1.3 Pidev liikumine pealeviskeks või liikumises viskeks:
- Algab hetkel, kui pall „puhkab“ mängija käes (kätes) peale põrgatust või mängija püüab palli õhust ja mängija alustab kohtuniku hinnangul viskeliigutust, mis eelneb palli korvi poole saatmisele;
- lõpeb siis, kui pall lahkub mängija käest(kätest) või kui mängija alustab täiesti uut viskeliigutust ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.
OBR 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Esiteks on antud olukorras alanud viskele minek, kuivõrd Roosa #1 on läbimurdel pidevas liikumises korvile ning kontakti hetkel on pall „puhkab“ ründaja käes. Teiseks on tegemist ebasportliku veaga Musta #22 poolt kriteeriumi nr 1 alusel, kuna ta ei tee ühtegi katset mängida palli vaid jookseb sirgjoones ründajale õlaga sisse. Sealjuures ei saa antud olukorras rakendada ebasportliku vea kriteeriumit nr 3, kuivõrd seda kriteeriumit saab kasutada ainult hetkeni kuni on viskele minek alanud. Mäng peaks jätkuma Roosa #1 kahe vabaviskega ja Roosa võistkonna audi sisseviskega audi sisseviske-joonelt ning rünnakukellal 14 sekundit.
03 Tagasimängu reegel
Valge võistkond valdab palli eesalas kui Sinine võistkond teeb vaheltlõike ja alustab kiirrünnakut. Sinine #2 söödab tagaalast palli eesalas oleva meeskonnakaaslase suunas, mille omakorda lõikab vahelt Valge #11, kes hüppab üles oma eesalast, püüab palli õhus ja maandub oma tagaalasse. Kohtunikud lasevad mängul jätkuda.
OBR 30.1.1 Võistkond valdab eesalas elusat palli kui:
- tema mängija seisab mõlema jalaga eesalas, hoides, püüdes või põrgatades palli eesalas või,
- tema mängijad söödavad palli omavahel eesalas.
OBRI 30.1.2 Palli loetakse reeglivastaselt naasnuks tagaalasse siis, kui palli valdava võistkonna mängija oli viimane, kes puudutas palli oma eesalas ja seejärel sama võistkonna mängija oli esimene, kes puudutab palli:
- olles ise kontaktis tagaalaga või;
- pall on puudutanud selle võistkonna tagaala.
Piirang kehtib kõigi mänguolukordade jaoks võistkonna eesalas, kaasa arvatud audist palli sissevise. Samas ei kehti piirang eesalast üles hüpanud mängijale, kes palli õhus püüdes saab uue pallivaldamise oma võistkonnale ja seejärel maandub palliga tagaalas.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt. Tegemist on legaalse olukorraga. Kuigi mängija positsioon väljakul on defineeritud selle järgi kus kohast ta üles hüppas ehk antud hetkel eesalast siis on õigus mängijal, kes saavutab uue palli valdamise õhus, maanduda tagaalasse ilma, et oleks tegemist tagasimängu reegli rikkumisega. Küll oleks tegemist tagasimängu reegli rikkumisega kui mängija püüab õhus palli ja enne maandumist söödab palli oma meeskonnakaaslasele, kes asub tagaalas.
04 Viga kiirrünnakus
Must võistkond saab lauapalli ja alustavad rünnakule minekut. Toimub kehakontakt Musta #27 ja Valge #8 vahel ning kohtunikud fikseerivad vea Valgele #8-le. Pärast omavahelist arutelu otsustavad kohtunikud kasutada videokorduse süsteemi (IRS) ja muudavad esialgse otsuse ümber – ebasportlik viga Valgele #8-le.
OBR 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Vale esialgne otsus kohtunikelt väljakul, kuid õige lõplik otsus peale IRS kasutamist. Valge #8 paikneb küll esialgselt korvi ja ründemängija vahel, kuid laseb ründaja endast mööda ning põhjustab kontakt küljelt hetkel, kui ründemängija ja korvi vahel ei asetse enam ühtegi teist kaitsemängijat. Kuivõrd korvile suunduv mängija üritas saada kontrolli palli üle ja polnud veel alustanud pealeviset siis rakendub ebasportliku vea 4-s kriteerium. Antud olukorras oleks tegemist ebasportliku veaga ka juhul, kui tegemist ei oleks viimase kaitsemängijaga, sest tegemist ei ole katsega mängida palli – Valge #8 haarab vastas vasaku käe õlavarrest.
05 Viga kiirrünnakus
Must #40 saab kaitselauapalli ja alustab kiirrünnakut. Valge #5 asub ründaja ja korvi vahel ning põhjustab kontakti, mille tõttu kohtunikud fikseerivad kaitsevea. Must #40 sooritab peale kontakt pealeviske, kuid kohtunike hinnangul on viga tehtud enne viskele minekut.
OBR 15.1.1 Pidev liikumine läbimurdeks korvile või muuks liikumises viskeks on tegevus, kus mängija, kes püüab liikumises palli või kes põrgatuse lõpetamisel jätkab viskeliigutusega, tavaliselt ülesse poole.
OBR 15.1.2 Pealevise:
- algab siis, kui mängija on kohtuniku arvates alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastase korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks;
- pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest(kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.
OBR 15.1.3 Pidev liikumine pealeviskeks või liikumises viskeks:
- Algab hetkel, kui pall „puhkab“ mängija käes (kätes) peale põrgatust või mängija püüab palli õhust ja mängija alustab kohtuniku hinnangul viskeliigutust, mis eelneb palli korvi poole saatmisele;
- lõpeb siis, kui pall lahkub mängija käest(kätest) või kui mängija alustab täiesti uut viskeliigutust ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt. Valge #5 on sisse võtnud legaalse kaitseasendi ja üritab Mustalt #40 palli ära lüüa, kuid tekitab selle käigus illegaalse kontakti parema käega ründaja paremasse kätte. Tegemist ei ole loomuliku viskele minekuga, vaid ründemängija poolt sooritatud tehisliku viskega ehk mängija alustab viskeliigutust alt üles alles peale seda kui on toimunud kontakt. Antud olukorda ei saa pidada pidevaks liikumiseks pealeviskel ja kohtunikel on suunised sellistes olukordades lähtuda sellest, kas viskaja liikumine on korvi suunas ja on alanud palliga üles poole liikumine või mitte.
