BC Kalev/Cramo korvpallimeeskonnas on algavaks hooajaks käed löödud nelja välismängijaga. Neist kaks on ameeriklased, üks bahamalane ja mitmeid aastaid hiljem on koosseisus koha sisse võtnud ka üks lätlasest mängumees. Seos Kalev/Cramoga on mõnes mõttes juba olemas, sest kolmel korral kalevlastega Eesti meistritiitli võitnud Armands Škele noorem vend Aigars üritab nüüd püüelda klubiga veelgi suuremate saavutuste poole.
Aigars Škele alustas oma professionaalset korvpallurikarjääri 2012. aastal, kui liitus toonase Riia Baronsiga. Edasi liikus viskava tagamängija positsioonil tegutsev mees Jurmalasse ning järgnes võimalus end proovile panna Läti tippklubi Riia VEF-i ridades. Seal sai Škele kirja ühe liigamängu, aga samas käis platsil ka kolmes EuroCupi kohtumises ning osales neljas VTB Ühisliiga mängus.
2014/15 hooaja teises pooles siirdus ta Valmierasse ja pallis seal ka järgmisel aastal. Kõigi üllatuseks tulid Škele Valmiera särgis Läti meistriks. Karjäär jätkus kahel järjestikusel hooajal Ventspilsis ning mullu sai 193 cm pikkune mängumees pakkumise Prantsusmaa kõrgliigaklubilt Antibes’lt.
Eelmine aasta oli Škele jaoks pigem pettumus, sest professionaalse korvpallurina esimene käik välismaale lõppes koduklubi jaoks kohalikus meistriliigas viimase kohaga. 26-aastaseks saanud Škele loodab nüüd end taas pildile mängida ja ootab tugevaid mänge VTB Ühisliigas. Intervjuus Korvpall24.ee-le ei saanud mõistagi mööda vaadata aastatest, mil vanem vend Armands Kalev/Cramot esindas ja vaieldamatult üheks fännide lemmikuks tõusis. Samas ka selgus, et noorema Škele jaoks olid korvpalluritee algusaastad väga keerulised ja võinuks isegi nii minna, et täna ta palliplatsil ei tegutseks.
Kuna alustasid korvpalli mängimist ja mis oli Su jaoks peamiseks motivatsiooniks?
Ilmselt perekond. Ema on korvpalliga tegelenud, vend mängis korvpalli ja ega mul eriti valikut polnud. Mind pandi kuue või seitsme aasta vanuselt trenni. Sündisin korvpalliperekonnas ja olen selle üle õnnelik.
Kas see on ainus spordiala, mida oled regulaarselt harrastanud?
Suvel meeldib palju muudki teha, aga treeningute mõttes on see jah ainus spordiala.
Kas Su vend Armands Škele oli üks põhjustest, miks tahtsid professionaalselt korvpalli hakata mängima?
Võib öelda küll nii. Ta oli hea mängija. Vaatasin talle alati alt üles ja käisin kõigil mängudel, kui olin väike. Ta oli mu suurim eeskuju, mulle meeldis väga tema mängustiil ja olen seepärast ilmselt siin.
Korvpall on Lätis suur spordiala, aga kas see on number üks?
Selle üle vaieldakse palju. Ühel aastal on jäähoki, teisel korvpall. Kuna me ei kvalifitseerunud korvpalli MM-ile, siis nüüd on mõned aastad vist jäähoki populaarsem.
Kas Sulle endale ka jäähoki meeldib?
Rahvusmeeskonna mängud meeldivad, aga klubide tasandil mänge ei jälgi.
Kas korvpall meeldib Sulle ka hobina vaadata?
Kindlasti Euroliigat. NBA-d ka mõnikord, kui see on normaalsel ajal – ei taha kolme või viieni üleval olla. Hooaja jooksul pole palju aega puhata ja ei tahaks seda NBA peale kulutada. Euroliiga on enamasti tund pärast treeningut või mängu ja saan seejärel istuda diivanile ning vaadata head korvpalli.
Kas vaatad ka neid liigasid, kus oled ise mänginud?
Kui mängisin Ventspilsis, siis vaatasin paljusid Läti liiga mänge. Eelmisel aastal Prantsusmaal olles vaatasin mõningaid nende mänge, ka Meistrite liigat meeldis jälgida. Prantsusmaa liiga osas vaatasin enamasti tipphetki.
Kas Sa vaatad mängu fännina või professionaalse mängijana, kes ja mida väljakul teeb ning mis kombinatsioone tehakse?
Enamasti fännina. Võib-olla kui järgmisel päeval peame just nendega mängima, siis ehk vaataks pingsamalt, aga enamasti siiski fännina, sest mulle meeldib nautida mängijate oskusi.
Noorena läksid Hispaaniasse. Milline see kogemus oli?
Oli väga hea kogemus. Hispaaniasse läksin 16-aastaselt ning olin seal kaks aastat. Teisel aastal olin Fuenlabrada ridades ja mängisin EBA liigas (Hispaania tugevuselt neljas liiga – toim.) ning sain treenida nende ACB (Hispaania kõrgliiga – toim.) põhitiimiga. Mul oli 3+3 leping, aga pärast teist aastat läksin Lätisse tagasi, sest mu põlved olid ühel hetkel läbi ja tundsin, et pean uuesti alustama. Mul olid väga suured valud põlvedes ja ei saanud midagi teha. Tiimi poolt öeldi, et tuleb teha tööd jalgadega edasi ja kõik saab korda. Käisin ka operatsioonil ja viis kuud tegin spetsiaalseid harjutusi et põlved taastuksid, aga midagi ei aidanud. Rääkisin perekonnaga ning otsustasin Lätisse tagasi tulla, uuesti alustada ja lepingu üles öelda. Lasin veel ühe operatsiooni teha ja põlved läksid paremaks. Viimased kolm aastat pole valu olnud, kui 7-8 aastat olin pideva valuga mänginud.
Mida Prantsusmaa kogemusest tänasesse kaasa võtad?
Füüsilisust, see liiga on väga füüsiline. Selleks, et seal mängida, tuli saada tugevamaks ja kiiremaks. Just selle võtangi endaga kaasa. Ventspilsis oli sellest ehk puudu ja nüüd hakkasin rohkem oma tugevustega tegelema. Olen nüüd tugevamana tagasi!
2016 võitsite koos Valmieraga Läti liiga. Kas see oli suur üllatus?
Kõik rääkisid sellest. Meil oli vaid üks leegionär ja keegi ei oodanud meie võitu. Ma mängisin vennaga koos, Akselis [Vairogs] oli ka seal (praegune Kalev/Cramo abitreener – toim.). See oli hea aasta, kuigi vahetasime kaks korda treenerit. Hooaeg oli raske, aga kuidagi seitsme mänguga võitsime Riia VEF-i finaalseerias ja olime meistrid. Peale sellist hooaega oli see parim tunne!
Kui magus on tulla autsaiderina ja võita tiitel?
Väga magus! Uue treeneriga kaotasime üldse kolm mängu Läti liigas, kui ta poole hooaja pealt tuli.
Tavaliselt on Lätis Ventspilsi ja VEF-i ikka raske võita?
Tõsi, alati on kaks parimat meeskonda. Ei teagi, mitu aastat juba järjest. Seega valmistasime üllatuse.
Nüüd Kalev/Cramoga on Sul kohustus Eestis võita.
Jah, ma olen selleks valmis. Läheme isuga peale ja näitame, et oleme väljakul parimad!
Pärast Valmierat läksid Ventspilsi. Kas nad jahtisid sind seetõttu, et võitsid tiitli?
Mul oli hea hooaeg ja Ventspils oli samm edasi, sest nad mängisid eurosarja. Tavaliselt on nemad hooaja lõpus esimesed või teised, aga me Valmieraga üllatasime. Nad pakkusid mulle paremat lepingut ja sõlmisin selle kaheks aastaks. Pool hooaega oli hea, siis oli tõuse ja mõõne. Finaal oli minu vaatenurgast edukas, aga kaotasime siiski kõik mängud finaalis VEF-ile. Meistrite liigas Ventspisiga oli samuti hea, aga kaotasime viimase otsustava mängu ja ei pääsenud play-offi. Järgmisel aastal finaalis võitsime VEF-i ja me tõime nüüd tiitli sinna tagasi.
Seejärel tuli esimene professionaalne välisleping Prantsusmaal.
Hooaja esimene pool kulges mu jaoks hästi, aga meeskonna jaoks mitte, sest me ei võitnud kuigi palju mänge. Ma suutsin väljakul kõike teha, aga siis sain väikse vigastuse ja olin kolmeks nädalaks väljas. Treener muutis mitmeid asju ning kõik muutus: olin jäänud pingimeheks. See oli raske aeg ja töötasin suvel nüüd kõvasti.
Kuidas kirjeldaksid seda hüpet, et tuled Läti tippmeeskonnast Prantsusmaa viimasesse?
See oli raske. Ventspilsis ei kaotanud ma palju mänge. Enamasti Meistrite liigas ja umbes neli või viis mängu hooaja jooksul. Aga Prantsusmaal saime üheksa mängu järjest tappa. Kõik tulid saali tigeda ja samas kurvana, et jälle harjutada ilma tulemusteta. Meile oli see väga kurnav, sest lootsime ja uskusime, et suudame sellest august välja tulla, kuid ikkagi saime viimase koha. Oli ka päris häid mänge, näiteks umbes kümnes olime poolajaks ligi 20 punktiga juhtimas, aga mingil kummalisel moel kaotasime need kõik. Halba õnne oli palju, aga see-eest häid mängijaid. Õppisime teineteiselt palju ja kokkuvõttes võib lugeda selle heaks kogemuseks.
Kas tulevikus Sa ei läheks enam võistkonda, mis rabeleb tabeli lõpus?
Sõltub liigast. Kõigile oleks selline olukord raske. Tahan mänge võita, aga kui saan tuua võidumentaliteedi, siis ikka läheks.
Mis Su unistuste liiga on?
Ma arvan, et Euroliiga, mis on igale Euroopa mängijale kõrgeim tase. NBA on vist liiga kauge mu jaoks, aga Euroliigat meeldib mulle palju ka vaadata. Kohalikest liigadest on Hispaania parim.
Nüüd mängid Kalev/Cramoga VTB Ühisliigat, mis on Euroopa mõistes tippliiga. Kas tunned, et see on hea kogemus end veelgi näidata?
Kindlasti. Seal on viis Euroliiga meeskonda. Tegelikult küll kolm, aga mõne teisegi klubi eelarved on nagu Euroliiga tiimidel. VTB on väga tugev liiga ja seal on suurepärased mängijad. Võrreldes eelmise hooajaga on see samm edasi. Pead omama õnne ja kuulama kõike, mida treener ütleb, et igat võistkonda selles liigas võita.
Kas VTB oli ka üks põhjus miks siia tulid?
VTB-ta mind ilmselt siin tõesti poleks. Treener helistas mulle ja küsis, kas tahaksin tema käe all mängida. Vastasin jaatavalt, sest VTB on hea koht ja Tallinn pole kodust kaugel. Olen endiselt noor ning mul on võimalusi end näidata ja midagi veel võita.
Viimastel aastatel näitavad Kalev/Cramo tagamehed suurt lendu tugevamatesse klubidesse minekuga. Oled sellega kursis?
Loomulikult! Ma ei tea, kust Kalev/Cramo presidendid ja mänedžerid neid tüüpe leiavad! Sel aastal on meil samuti üks selline mees olemas. Olen sellega harjunud ja Prantsusmaal palju pealtpanekuid juba näinud.
Kui Armands mängis Kalev/Cramos, siis vaatasid ka neid mänge?
Esimesel aastal, kui ta siin oli, siis peale vigastust Hispaaniast tulles kaks-kolm korda käisin. Ühel korral oli hooaja viimane mäng, kui ta tiitli võitis ja siis hiljem Tallinnas tähistasime seda. Kui mul polnud mänge ja treeninguid, siis üritasin ikka alati tema mänge jälgida.
Armands oli siin fännide lemmik. Kas Sinust saab ka see?
Püüan teha nii, et saaks. Ta pani märgi maha ja üritan sammu pidada. Pole palju temasuguseid mängijaid – ta teeb alati midagi hullumeelset, nagu keskväljavise [Rakvere Tarva vastu]. Ta teab, kuidas üllatada.
Kas see video oli Lätis samuti suur hitt?
Muidugi! See oli vist paljudes korvpalliriikides menukas.
Kas Armandsi kaudu tead peale Kalev/Cramo veel midagi Eesti korvpallist?
Mitte eriti. Varem teadsin, et oli ka Tartu Rock, aga eelmisel aastal oli neil vist raskusi. Kalev/Cramo on alati esikohtade peale mänginud, kuigi ühel aastal küll Tartule kaotasid, kui mu vend ka mängis. Eelmisel aastal vaatasin mõningaid mänge Eesti klubide vastu, kui Eesti-Läti korvpalliliiga loodi. Palju lõbusam ja parem idee on, kui ei pea neli korda vaid Läti klubide vastu mängima hooaja jooksul.
Nüüd Eesti-Läti liigat mängides tunned, et oleksid kui välismaal?
Veider tunne on. Oled nagu kodus aga samas teises riigis. Läti treener tekitab veelgi kodusema tunde. Perekond on siin ja kõik vajalik ümberringi. See on nagu Ventspilsis, mis asub Riiast kahe tunni kaugusel. Tallinnast on kolm ja pool tundi Riiga. Ainus mure on selles, et kohalikud räägivad eesti keelt ja midagi ei saa aru (muigega).
Kui erinev on su mängustiil Armandsist?
Palju on sarnasust, aga ta üritab rohkem vastutust enda peale võtta. Mulle meeldib rohkem meeskonna heaks töötada. Talle meeldib mõnikord hulle viskeid võtta, aga ma olen jällegi parem viskaja. Mõned liigutused on meil päris sarnased.
Kui palju olete n-ö tagaaias koos mänginud?
Mitte eriti. Kui olin väike laps, siis äkki ta mängis minuga põlvede peal. Valmiera hooaja jooksul mängisime koos, aga muidu ei mäleta, et üks ühele oleksime mänginud.
Kui võtame karjääri tipphetke arvestades Sinu ja tema, siis kes võidaks?
Kindlasti tema. Kui ta oli noorem, siis kõik arvasid, et ta läheb NBA-sse. Ta ei võidaks küll 11:2, aga 11:8 või 11:9.
Oled töötanud ka varem treener Štelmahersiga. On sul temaga mingi erilisem side?
Arvan küll. Me pole koos finaali kaotanud. Tean, mida ta minult tahab ja mida mina temalt ootan. Näib, et talle meeldib, mida ma väljakul teen ja seetõttu tahabki ta mind oma meeskonda.
Milline treener ta on?
Ta ei suuda leppida sellega, kui mängija ei anna endast kõike. Ta tahab näha meeskonnamängu ja mitte üks ühele tegutsemist. Muidugi nõuab ta ka distsipliini.
Kes praeguste uute tiimikaaslaste põhjal on Sind enim üllatanud?
Esimesed kaks nädalat tegelesime füüsilise ettevalmistusega. Väljas oli jooksmine ja viskamine, aga nüüd rohkem mängime ka korvpalli. Ei saa midagi põhjapanevat veel öelda, aga seni on kõik olnud tore ja tiimikaaslased meeldivad.
Talent siin on ja eesmärgid, mida oled enda jaoks seadnud, on saavutatavad?
Arvan küll nii!
