Neljapäeval Tallinnas, Saku Suurhallis kogunenud Eesti korvpallikoondises on algavateks MM-valikmängudeks kaasatud mitu debütanti ning kõige nooremana saab tuleristsed igapäevaselt Itaalias klubikorvpalli mängiv 18-aastane ääremängija Kaspar Treier.
203 cm pikkune Treier, kelle üheks tugevuseks on enda positsiooni mängija kohta väga hea kaugvise, loodab Eesti koondise tippudelt väga palju õppida. Korvpall24.ee portaalile antud usutluses kinnitas noormees, et avapäeval võttis pinged maha ka see, et koondisekaaslased, keda seni oli näinud vaid televiisorist, osutusid väga muhedateks ja sõbralikeks meesteks.
Millised on Sinu muljed esimesest treeningust Eesti koondises?
Väga võimas tunne on! Ma pole kunagi Eesti tippudega koos treeninud. On hea end proovile panna just Eesti tipptasemel.
Sa tunned küll oma generatsiooni mängijaid, aga palju on vanemate meestega kokkupuuteid olnud või oled neid ainult televiisorist näinud?
Ainult televiisorist. Kõik on väga muhedad ja sõbralikud tüübid. Noored võeti hästi vastu ja arvan, et sellevõrra saab algus ka kergem olema. Vanemad mängijad kedagi kotte tassima ei pannud ega midagi sellist.
Kuidas peatreener Tiit Sokk tundus? Esimene treening oli ilmselt viskamine ja rohkem lahti jooksmine?
Esimeses trennis oli põhiline viskamine ja võtsime mõned liikumised kiiresti läbi. Treenerina on Sokk väga tark. Ma teda nii hästi veel ei tunne, aga esmamulje oli selline.
Koondises kõige kogenumad mehed ongi Sinu positsioonil: Siim-Sander Vene ja Kristjan Kitsing. Loodad sa nad treeningul üle mängida?
Seda ma väga ei looda, aga kindlasti on mul neilt palju õppida. Kaks meest, kes oma kogemustes on väga tugevad, annavad mulle palju juurde.
Eesti koondise kohta on keskmine vanus üsna noor. Kas saate mängudes hakkama?
Tõesti ei oska seda öelda. Vastaseid veel ei tunne. Usun, et anname endast sada protsenti ja kõik noored teevad kõvasti tööd, et sellel tasemel hakkama saada. Eks siis näis, kuidas läheb.
Mis on esimese treeningu ja kogunemise põhjal kõige suurem erinevus võrreldes U18 koondisega?
U18 koondises treenisin meestega, keda tundsin noorteklassidest. Siin on mehi USA-st, Itaaliast ja mujalt. Hooaja keskel nendega kokku ei puutunud, U18-s oli see võimalus küll.
Kui nüüd saad oma esimese koondisemaitse suhu, siis annab see ka motivatsiooni edasiseks sellest ringist mitte kunagi enam välja kukkuda?
Kindlasti annab!
