Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” toob sel korral lugejateni taas viis üsna eriilmelist näidet korvpallireeglitest ning nende tõlgendamise kunstist.
Sel korral vaatame täpsemalt ühte vea olukorda Keilas, Alterique Gilbertile vilistamata jäänud jooksu Kalevi spordihallis, väga keerulist vea olukorda sellest samast Kalev/Cramo – Prometey kohtumises, tavalise või ebasportliku vea otsuse tegemist TTÜ spordihoones ning veelkord Kalevi halli naastes mängukella peatamise olukorda.
NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!
- Kehakontakt viskel oleva mängija vastu
Must 2 alustab sammudes läbimurret korvile ja hüppab üles viskele minekuks. Tekib kehakontakt kaitsjaga Valge 14 ja kohtunikud vilistavad kaitsevea.
OBR Artikkel 33.3 Kaitsemängija on sisse võtnud õige lähteasendi kaitses, kui:
- ta on näoga vastase poole, ja
- tal on mõlemad jalad põrandal.
OBR Artikkel 33.4 Palli valdava mängija katmine
Kui kaitsemängija on sisse võtnud õige kaitseasendi, siis võib ta vastase katmiseks liikuda, kuid ta ei tohi välja sirutada oma käsi, õlgu, puusi ega jalgu, tõkestamaks temast möödapõrgatavat vastasmängijat.
Õigeks otsustuseks olukorras blokeerimine/otsatormamine – palliga mängija korral – peab kohtunik lähtuma järgmistest põhimõtetest:
- kaitsemängija peab olema õiges kaitse algasendis, näoga vastase poole ja mõlema jalaga põrandal;
- kaitsemängija võib seista paigal, liikuda küljesuunas või tagasi säilitamaks kaitseasendit;
- liikudes, säilitamaks õiget kaitse algasendit võivad üks või mõlemad jalad hetkeks tõusta põrandalt juhul, kui mängija liigub küljesuunas või tagasi, kuid mitte palliga mängija suunas;
- kaitsemängija peab kokkupõrke punktis olema esimesena ja kehakontakt peab toimuma kehasse. Kui kokkupõrge toimus kehasse, siis loetakse, et kaitsemängija oli esimesena kokkupõrke kohas;
- olles õiges kaitseasendis võib kaitsemängija oma silindri sees ennast pöörata selleks, et pehmendada kokkupõrget või vältida vigastust
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kaitse V14 võtab sisse legaalse kaitseasendi, olles mõlema jalaga otsatormamisveata poolkaare sees hetkel, kui M2 võtab palli kätte sammudesse minekuks. Seejärel teeb V14 liikumise ründaja suunas ja on kontakti hetkel liikumises, mistõttu on tema illegaalse kontakti eest vastutav. Mäng jätkub M2 kahe vabaviskega.
Juhul kui V14 oleks ennast pööranud oma silindri sees esialgses positsioonis, siis ei oleks kaitsemängija olla tekkinud kontakti eest vastutav.
- Jooks
Valge 3 liigub põrgatusega kiirrünnakusse, mille lõpetab sammudelt viskele minekuga ja korvi viskamisega.
OBR Artikkel 25.2.1 mängija ei tohi 2 korda järjest puudutada väljakut sama jalaga või mõlema jalaga peale põrgatuse lõpetamist või palli enda valdusesse saamist.
Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Valge 3 võtab palli põrgatusest kätte hetkel kui parem jalg on maas ehk tegu on „null“ sammuga. Peale seda on mängijal õigus teha kuni 2 sammu enne viskele minekut. Mängija teeb viskele minekuks sammu parema jalaga ja lõpuks vasaku jalaga ning seejärel sooritab pealeviske. Tegu on jooksuga, kuna mängija tegi kaks järjestikust sammu parema jalaga. Korv ei loe ja mäng jätkub punase võistkonna audi sisseviskega küljejoone tagant vabaviske joone pikenduselt, rünnakuaja tablool 24 sekundit.
- Viga viskel oleva mängija vastu ja korvi sulustamine
Kiirrünnakus on Valge 9 alustanud sammudest pealeviset ja Punane 3 põhjustab parema käega kontakti vastu pead, mille kohtunikud vilistavad veaks. Valge 9 seejärel lõpetab viskele mineku, pall tabab tagalauda, mille järel Punane 30 blokeerib viske.
OBR Artikkel 10.4 Pall ei muutu “surnud “ palliks ja visatud korvi loetakse, kui:
- pall on õhus pealeviskest ja:
- kohtunik vilistab;
- kõlab veerandaja või lisaaja lõppu tähistav mängukella signaal;
- kõlab rünnakuaja seadme signaal;
- pall on õhus vabaviskest ja kohtunik vilistab rikkumise mitte vabaviskajale;
- vastasmängija või vastasvõistkonna pingil olev isik teeb vea hetkel, mil pall on pealeviskel oleva mängija valduses ja ta lõpetab pideva liikumisega, enne vea tegemist alustatud, viskeliigutuse.
OBR Artikkel 31.2.1 Korvi sulustamine esineb mängust sooritatud pealeviske ajal siis, kui mängija puudutab korvirõngast täielikult kõrgemal asuvat palli:
- siis, kui pall on langeval lennutrajektooril;
- pärast seda, kui pall on puudutanud korvilauda.
OBR Lisa F3.1 Järgnevaid mängusituatsioone on võimalik järgi vaadata kui mängukell näitab 2:00 või vähem neljandal veerandajal või igal lisaajal:
- kas pall oli lahkunud mängija käest pealeviskeks enne rünnakuaja sireeni
- kui viga oli tehtud viskesituatsioonist eemal:
- kas mänguaeg või rünnakuaeg oli saanud läbi
- kas viskele minek oli alanud, kui vea tegijaks oli viskaja vastasvõistkonna liige
- kas pall oli veel käes, kui vea tegijaks oli viskaja meeskonnakaaslane.
- kas palli sulustamise või tõkestamise oli määratud õigesti
- määratleda mängija, kes põhjustas palli auti mineku.
OBR Lisa F4.2 Treeneri väljakutseks ( ingl k. Head Coach Challenge), edaspidi HCC, jaoks kehtivad järgmised protseduurid:
- Peatreener saab võtta mängus ühe HCC, olenemata sellest kas see oli edukas või mitte
- Saab kasutada ainult situatsioonides, mis on kirjeldatud Lisas 3.1
- Aja piirangud, mis on kirjeldatud Lisas 3.1, ei kehti. HCC võib võtta igal mängu hetkel.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt on vilistada viga Punasele 3-le. Palli sulustamise olukorra hindamisel on oluline, et oleksid täidetud 2 printsiipi: a) pall on viskest puudutanud tagalauda, b) pall on täielikult kõrgemal rõngast. Kohtunike tõlgendus mängus oli, et pall oli küll puutunud tagalauda, aga ei olnud täielikult rõngast kõrgemal. Kuivõrd video nurk ei ole samal tasapinnal korvirõngaga ja tegu on väga piiripealse olukorraga, siis pole võimalik antud video järgi lõplikku seisukohta anda. Valge võistkonna treener palus kasutada HCC (peatreeneri vaiet – toim.) ja kohtunikud lükkasid selle korrektselt tagasi, kuna palli sulustamist või tõkestamist on võimalik üle vaadata ainult juhul, kui vastav määrusterikkumine on kohtunike poolt vilistatud.
- Viga keskväljakul + HCC
Must 6 võtab kaitselaua palli ning liigub kiirelt põrgatusega tagaalast ettealasse. Valge 7 põhjustab kontakti keskväljakul ja kohtunikud vilistavad kaitsevea.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
OBR Lisa F3.1 Järgnevaid mängusituatsioone on võimalik järgi vaadata igal mängu hetkel:
- kas tuleb lugeda 2 või 3 punkti
- Kohtunikud saavad mängu kinni pidada koheselt, et tuvastada kas vise oli sooritatud 2- või 3-punkti alast.
- Kohtunikud peavad tuvastama vajaduse videokorduse vaatamiseks tabava viske hetkest kuni järgmise mängu seisakuni.
- Kas tuleb anda 2 või 3 vabaviset kui viskajale tehti viga mittetabaval viskel
- kas määratud isiklik, ebasportlik või diskvalifitseeriv viga vastab selle vea kriteeriumile või tuleb seda muuta karmimaks või leebemaks või määratleda hoopis tehnilise veana;
- peale mängukella või rünnakuaja kella eksimust, et taastada õige aeg
- määratleda õige vabaviskaja
- määratleda ükskõik millises vägivalla aktis osalenud võistkonna liikmete, treenerite, abitreenerite või võistkonda saatvate isikute tegevus
- kohtunikud võivad mängu peatada koheselt, et üle vaadata vägivalla akti olukord või potentsiaalne vägivalla akti olukord.
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt, tegu ei ole ebasportliku veaga vaid isikliku veaga. Valge 7 on sisse võtnud legaalse kaitseasendi ja liigub jalgadest vasakule põhjustades illegaalse kontakti külge ning samal ajal tehes katse mängida vasaku käega palli. Seejärel teeb ründaja vasaku käega liigutuse üles, et näidata kaitse poolt tehtud kontakti suuremana.
- Mängukella peatamine
Punane 5 tabab kolmepunkti viske ja pall läbib rõnga hetkel, mil mängukell näitab 2:02 neljandal veerandil. Valge 3 võtab seejärel palli ja astub otsajoone taha audi sisseviskeks ning kell näitab 1:58. Kohtunik peatab mängu ja palub ajamõõtjal kell sättida 2:00 peale.
OBR Artikkel 49.2 Ajamõõtja peab mänguaega mõõtma järgmiselt:
- Mängukell tuleb käivitada:
- hüppepalli mängimisel, pärast seda kui palli reeglipäraselt puudutab hüppepallis osalev mängija;
- pärast ebaõnnestunud vabaviset, kui pall on jätkuvalt “elus”, hetkel mil pall puudutab mängijat väljakul või mängija puudutab palli;
- pärast audi sisseviset, hetkel mil pall puudutab mängijat väljakul või mängija puudutab palli.
- Mängukell tuleb seisatada:
- kui lõppeb veerandaeg või lisaaeg ning kell ei peatu automaatselt;
- kui kohtunik vilistab ajal, mil pall on “elus”;
- kui visati korv väljakult võistkonnale, milline on palunud minutilist vaheaega;
- kui mängu neljandal veerandajal või lisaajal visatakse korv ning mängukell näitab 2:00 minutit või vähem;
- kui võistkond valdab palli ja kõlab rünnakuaja signaal.
Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Ajamõõtja ei seisanud mängukella korrektselt, kuna hetkel kui pall läbis võrgu näitas mängukell veel 2:02. Hetkel, kui Valge 3 astus koos palliga otsajoone taha, on valgel võistkonnal aega 5 sekundit palli väljakule söötmiseks.
