VTB Ühisliigas kümnendat hooaega alustav Kalev/Cramo korvpallimeeskond lõpetas võrreldes eelmiste hooaegadega komplekteerimise oluliselt varem. Ka mehed, kes meeskonda toodi, paistavad vähemalt esmamuljete põhjal idaliiga tasemele igati kõlbulikud olevat. Kalevi märkimisväärsemate täienduste hulka kuulub kahtlemata Minnesotast pärit tsenter Reggie Lynch, kes pööras Eestisse saabudes elus uue lehekülje.
23-aastane Lynch mängis viimasel kahel hooajal Minnessota ülikooli eest ning kogus meeskonna ühe põhitegijana keskmiselt 10 punkti ja 8 lauapalli mängu kohta. Omaette kvaliteedimärk oli seegi, et Lynchi keskmised näitajad küündisid vähemalt 8 punkti ja 5 lauapalli kõigil neljal ülikooli-aastal.
Big Ten konverentsi tunamulluse hooaja parima kaitsemängija unistus NBA-sse pääsemisest sai aga tugeva hoobi eelmisel talvel, kui teda naise väärkohtlemises süüdistati ja seetõttu ka ülikoolist välja visati. Lynch on ise alati kategooriliselt süüdistusi eitanud. Fakt on ka see, et süüdistused ei leidnud kunagi kinnitust.
Seda, et Lynch on meeletu talent, teavad Eesti korvpallisõbrad juba hästi, ent pika intervjuu kaudu proovisime teda ka inimesena tundma õppida. Põhjamaist külma kliimat ta igatahes ei karda, sest on teisel pool ookeani kasvanud üles sarnases kliimas.
Reggie, alustame sellest, millal ja kuidas Sa korvpalli juurde jõudsid?
Olin viieaastane, kui väikese vennaga Minnesotas kodumaja ees mängima hakkasime. Mu isa ja ema olid läbi ja lõhki sportlased. Isa mängis kolledži tasemel korvpalli, kuid onu Kevin Lynch kuulus paar aastat isegi NBA-s Charlotte Hornetsi ridadesse koos Stephen Curry isa Dell Curry’ga. Mu ema oli aga USA-s tipptasemel võrkpallur.
Eeskujusid ei pidanud Sa seega kaugelt otsima.
Nii on. Ema on tegelikult mu peamine inspiratsiooniallikas. Ta kasvas üles New Yorgis rasketes tingimustes, kuid on nüüdseks end üles töötanud ja ka kaks last suureks kasvatanud.
Mu ema kutsuti 1980ndatel isegi kord olümpiale USA koondist esindama, aga ta loobus sellest võimalusest. Ta soovis keskenduda kirjanikuametile ja publitsistikale.
Kas ta on seega avaldanud ka raamatuid?
Jah, ta on kirjutanud kaks raamatut – ühe mustade kultuurist ja teise sellest, kuidas abiellumisel naise või mehe perekonda sulandutakse. 1990ndatel aastatel olid need mingil hetkel vist isegi üsna menukad.
Aga võrkpallurit Sinust siiski ei saanud?
(Puhkeb naerma.) Mängisin noorena küll korvpalli, (Euroopa) jalgpalli, pesapalli ja natuke ka hokit, aga võrkpalli ei oska ma tänaseni absoluutselt!
Tuleme tagasi Sinu eeskujude juurde. Kellele Sa korvpallis alt üles vaatasid?
Kobe Bryant! Ta on mu läbi aegade lemmikmängija. Sain teda Minnesotas toimunud mängude ajal ka vaatamas käia.
Aga kelle poolt Sa sel juhul olid? Kas kodukandi Minnesota või Bryanti ja Los Angeles Lakersi?
Minu noorusaegadel kaotas Minnesota alati Lakersile, seega polnud seal üldjuhul suurt duelli. Aus vastus on see, et hoidsin nendes mängudes pöialt Minnesota meeskonnale ja Bryantile.
Millal Sa ise aru said, et Sinust võiks ja peaks korvpallur saama?
Teadsin üles kasvades vist alati, et korvpall on minu ala. Tõsisemalt hakkasin endale seda aga teadvustama keskkooli lõpus. Siis tekkis ka selge arusaam, et ma võin pääseda tulevikus NBA-sse.
Saavutasid nelja ülikoolis veedetud aasta jooksul korvpallis nii mõndagi. Üksnes keskmised näitajad – tugevates ülikoolimeeskondades igal hooajal üle 8 punkti ja 5 lauapalli mängu kohta – räägivad enda eest. Ent mis on Sinu enda jaoks kõige tähtsamad saavutused ülikooli-ajast?
Kindlasti see, et 2016/2017 hooajal valiti mind Big Ten konverentsi parimaks kaitsemängijaks. See on mu senise karjääri suurim saavutus. Samuti oli tore see, et kerkisin koos Klay Thompsoni isa Mychaliga jagama rekordit ühes mängus pandud blokkide arvu osas. (Muheleb.) Mul õnnestus ühes kohtumises vastasmängijate 11 viskele käsi peale saada.
See näitab, et midagi Sa oled oma võrkpallurist emalt ikkagi kaasa saanud!
(Naerab.) Jah, seda küll! Blokeerimisoskus tuli kindlasti temalt.
Millisel tasemel Sa täna, 2018. aasta sügisel, enda hinnangul oled?
Ütleksin nii, et ükskõik, kui hea sa arvad, et sa oled, tuleb sul alati endaga meeletult tööd teha. Isegi kui oled läinud igas aspektis paremaks, ei tohi seisma jääda, sest samamoodi arenevad ka kõik mängijad sinu ümber. Mul on veel palju õppida.
Oled Sa oma karjääris mingil hetkel loorberitele puhkama jäänud?
Selline hetk võis tekkida kolledžis, kui kõik õnnestus ja tekkis tunne, et ma olengi maailma parim mängija. Aga tänaseks olen ma aru saanud ka seda, et häid mängijaid ei leidu üksnes USA-st, vaid ka Euroopast. Siin (Euroopas) on meeletult palju häid korvpallureid!
Tuleme tasa ja targu Tallinna ja Kalev/Cramo juurde. Kuidas Sa siia sattusid ja millised variandid Sul suvel veel olid?
Treenisin kevadel ja suvel väga mitmetes erinevates kohtades väga mitmete erinevate tippmängijate ja -treenerite kõrval. Arizonas tegin trenni näiteks Ben Simmonsi personaalse juhendaja James Clarke’iga. Seejärel läksin Las Vegasesse Impacti profilaagrisse. Seal polnud haruldased päevad, mil läksin kell 7 hommikul spordihalli ja lõpetasin treeningud kell 3 päeval. Edasi liikusin New Yorki, kus treenisin muuhulgas koos vendade Plumlee’de ja Rudy Gay’ga. Suve keskel liitusin aga Miami profiliigaga, kus olin kõrvuti Victor Oladipoga. Sel ajal hakkasin saama ka agendilt kõnesid.
Milliste variantide vahel Sa valisid?
Mulle tehti pakkumine ka Kreekast ja Poolast, kuid lõpliku otsuse langetasin kahe meeskonna vahel – Kalev ja Riia VEF. Mõlemad variandid tundusid head, kuid otsustasin Kalevi kasuks, kuna nägin, et Isaiah Briscoe tegi siin suurepärase hooaja ja pääses NBA-sse.
Seda on äärmiselt meeldiv kuulda. Olid sa selleks hetkeks Eestist üldse midagi kuulnud?
Ei olnud. Ma teadsin tänu vendadele Ball’idele Leedut ning olin kuulnud ka Lätist ja Rootsist, kuid Eestist sain teada esmakordselt. Kohe, kui agent Kalevi välja pakkus, otsisin internetist üles nende Ühisliiga mängud ja hakkasin vaatama, mis meeskonnaga on tegu. Vaatasin kõiki videoid, mis õnnestus leida. Kui lepingu olin juba sõlminud, siis hakkasin otsima Google’ist „kümme kohta, mida Eestis külastada“ ja muud sellist.
Mulle meeldib Eesti. Tallinn pole väga suur linn, aga samas pole see ka väike. (Naerab.) Kui selliste pisiasjadega nagu teistsuguse pistiku ja maksustatud kilekottidega ära harjun, pole häda midagi!
Millise mulje Sulle Kalevi meeskond on jätnud?
Arvasin ausalt öeldes Kalevisse tulles, et olen siin parim mängija, aga nagu on selgunud, siis siin on veel palju häid mehi. Mõned on minust ehk paremadki. Kalev tundub olevat minu arenguks väga hea koht.
USA-s on Sul tänu võidetud individuaalsetele tiitlitele pigem hea kaitsemängija maine, aga kuidas Sa end ise iseloomustaksid? Kas oled kasulikum rünnakul või kaitses?
Olen kaitses kindlasti efektsem tänu oma blokkidele. Seepärast öeldaksegi, et olen kaitsemängija. Aga tegelikult olen enda arust efektiivne mõlemal pool väljakut. Viskasin USA üliõpilasliigas üsna väikeste mänguminutite juures keskmiselt 10-12 punkti, mis pole ju paha tulemus. Olen ka korralik lauavõitleja ja oskan palli sööta. Võib-olla kaugvisked vajavad kõige rohkem järeleaitamist. Mind üllatab, kuivõrd head viskajad Kalevis on! Kõik on ohtlikud ka eemalt. Ma pole sellega harjunud.
Kuivõrd sarnased või erinevad on USA tippülikoolide treeningud võrreldes Kaleviga?
Ettevalmistusperiood on olnud küllalt sarnane USA-s kogetule. Jookseme palju, aga harjutame vaikselt ka kombinatsioone. Treeningud on olnud siiani väga huvitavad.
Milline treener Donaldas Kairys on?
(Muigab.) Ta on nagu suurem versioon Richard Pitinost (Minnesota ülikooli pikaaegne peatreener – toim.). Kairysel on samamoodi väga täpne visioon, kuidas tema meeskond peaks mängima hakkama. Olen siin õppinud isegi uusi asju juba. Näiteks seda, et pärast vastase katet pean olema valmis selleks, et pikk mängija ei liigu korvi alla, vaid viskab hoopis eemalt. USA-s tsentrid sellist asja sisuliselt ei harjutanud. Kairys on hea treener.
Senise intervjuu põhjal olen saanud juba sisuliselt vastuse järgmisele küsimusele. Sul on vaid üks eesmärk – pääseda peagi NBA-sse. See on see, mille nimel Sa elad ja hingad.
Jah, ma olen treeninud ja mänginud koos paljude NBA meestega ja see annab mulle lootust, et suudan ka ise NBA-sse pääseda ja seal läbi lüüa.
Kalev on Sinu jaoks justkui uue elu algus?
Nii võib öelda küll.
Ja lõpetuseks üks raske küsimus ka. Kas sa jääd Kalevisse hooaja lõpuni?
(Muheleb.) Tahan olla siin nii kaua, kuni kõik on hästi. Jah, ma loodan, et ma mängin Kalevis kogu hooaja.
