Korvpall24 portaali lähiajalukku vaatav artikliseeria jätkub sel korral ühe tagaliinimehega, kes oli kaitsemängus omast ajast veidi ees. Jooksja eeldustega Kaur Heinaru käis vastaste tagamängijatele hagijana üle välja otsas juba siis, kui see element oli korvpallimängus pigem hetkeline taktikaline lüke, mitte läbi kohtumise kasutatav strateegia. Kui see osa mängust oli Heinarul käpas, siis rünnakul polnud mehel enda sõnul piisavalt isekust ja kohati unustas ta rõnga poole vaatamise üldse ära.
Märjamaalt pärit Heinaru tõusis pildile läbi toonase TSIK-i ehk praeguse Audentese Spordigümnaasiumi ning Jaanus Levkoi kaasas tagamehe üsna kiirelt ka BC Kalevi kõrgliigameeskonna pingile. Pärast kahte hooaega Kalevis tulid Heinarul Tallinna Ülikoolid/A Le Coqi ja TTÜ/A Le Coqi ajad ning just viimati mainitud tiimis tegi ta ka oma kõrgliigakarjääri ühe edukaima hooaja (2001/02), kui kogus 27 kohtumisega keskmiselt 32 minutit, 5,4 punkti, 3,6 lauapalli, 2,3 resultatiivset söötu ja 1,3 vaheltlõiget. Juba 2003. aastal, kõigest 25-aastasena, lõpetas ta suurde korvpalli pürgimise ning mängis vaheaasta esiliigas. Heinaru naasis hooajal 2004/05 veel BIG/New Balance Rapla särgis meistriliigasse ning tegi ka numbriliselt oma karjääri ühe edukaima hooaja (31 mänguga keskmiselt 30,2 minutit, 7,1 punkti, 2,9 lauapalli ja 1,6 korvisöötu).
Intervjuus Korvpall24 portaalile rääkis oktoobri lõpus 44-aastaseks saav Heinaru sellest, kuidas 1990-ndatel tehti kohalikus korvpallis asju ikka täielikult põlve otsas ning praeguste võimaluste ja tasemega ei anna toonaseid aegu üldse võrrelda. Meistriliigas mängimise aegadest rääkides jõuame Heinaruga ka konkreetsete nimedeni, kui analüüsime Rauno Pehka fenomeni, Aivar Kuusmaa emotsionaalsust ning Kurk Lee mänguklassi. Loomulikult räägib Heinaru lahti ka oma varajase lõpetamise tagamaad ning põhjused miks ta otsustas treenerina korvpalli juurde jääda.
Toivo Tulvik ( mitte Tulving) oli väga perspektiivikas noormängija, kes pärast põhihariduse omandamist Märjamaal jätkas õppimist TSIK -is.