Esmaspäeval teatas Eesti korvpalli viimase paarikümne aasta üks silmapaistvamaid tagamängijaid Gregor Arbet, et lõpetab 36-aastaselt profikarjääri ja asub tööle TalTechi korvpalliklubi spordidirektoriks. Korvpall24.ee portaalile intervjuud andes tunnistas Arbet, et juba tänavuse hooaja alguses oli plaan, et see jääb tema viimaseks aastaks suures korvpallis.
Mihkel Reinsalu käe all treeninguid alustanud Arbet tegi meistriliigadebüüdi hooajal 2000/01 Ehitustööriista meeskonnas ning 2002/03 krooniti Tallinna Kalevi ridades esmakordselt Eesti meistriks. Kokku on Arbet võitnud koguni kaheksa Eesti meistritiitlit, kuna enamuse karjäärist pallis ta meie esindusklubis BC Kalev/Cramo (2006-13 ja 2014-18).
Välismaal sai Arbet ennast proovile panna Saksamaa tiimis Würzburg (2004/05) ja Kreeka meeskondades Kavala (2013) ja Rethymno (2013/14). Mehe enda sõnul sai ta Kalev/Cramoga VTB Ühisliigat pallides tunda nii tugevat taset, et välismaale keskpärastesse klubidesse teda väga ei tõmmanud.
Eesti koondises tegi Arbet 17 aasta jooksul kaasa koguni 156 kohtumist ning Eesti korvpalli ajalukku läheb ta kolmesesnaiprist kaitsespetsialistina, kelle peamiseks ülesandeks oli kaitses maha võtta vastaste kõige teravamad skoorijad ja rünnakul nõelata tabavate kaugvisetega.
Oma karjäärile tagasi vaadates sõnas Arbet rõõmsal toonil, et midagi kahetseda tal pole ning teatepulga saab ta uuele generatsioonile edasi anda väga põneval ajal. Ka mehe enda elus jagub põnevust ka ilma korvpallita, kui äsja tegi ta oma esimese langevarjuhüppe.
Kas karjääri lõpetamine oli hetke ajendil tehtud otsus või teadsid juba varem, et oma lõpetamisest teatad?
Tegelikult oli see otsus mul suhteliselt kindel juba hooaja alguses. Suures pildis sai see otsus alguse juba sel hetkel, kui ma Kalev/Cramost ära tulin. Ma läksin siis juba tööle ja teadsin, et mingil hetkel tuleb otsad kokku tõmmata. Mängisin TalTechis korvpalli kuni eelmise detsembrini töö kõrvalt.
Kas selle taga on ka mingid füüsilised põhjused või keha oleks jaksanud korvpalli edasi mängida?
Ma tundsin, et on õige aeg ära lõpetada. Eks Kalev/Cramo viimased paar aastat läksid päris palju vigastuste nahka. Tundsin, et parem on lõpetada mängimine siis, kui veel teistele jalgu ei jää. Tahan tulevikus teha vaikselt sporti edasi ja mitte nii, et teed midagi ära ja siis kolm päeva oled siruli. Näiteks eile käisin ja tegin elu esimese langevarjuhüppe. Korvpallurikarjääri ajal ei saanud selliseid asju teha, aga nüüd saab ka veidi teistmoodi alasid nautima hakata.
Kas langevarjuhüpe oli selline nagu ette kujutasid?
Hüpe oli väga vinge! Kui lennukist alla hüppasin, siis video pealt on näha, et nägu oli mul päris ehmunud. Aga alla ma tulin ja kõik läks hästi.
Kolmikust Sina, (Janar) Talts, (Kristjan) Kangur oled Sina nüüd ametlikult teine mees, kes karjääri kokku tõmbab. Taltsile tegid ära, aga Kangur on veel jäänud.
Kangur on meist kõige vanem ka, las see vanamees veel pusib seal (Naerab.). Ega meil mingit võistlust selles vallas polnud. Eks kõik tunnevad, millal see õige aeg on. Saime ju juba mõnda aega tagasi aru, et ega see lõpetamine väga kaugel pole. Janar leidis endale väljakutse Tartus ja mina nüüd TalTechis. Eks ole näha, mis Kristjan teeb. Ma ei hakka siin midagi spekuleerima.
Kas tagantjärele vaadates jäid oma karjääriga rahule? Või jääb kripeldama see, et välismaa võimalusi nii palju ei tekkinud, kui tase oleks lubanud?
Eks tagantjärele mõtled muidugi, et oleks võinud ühte või teistpidi, aga mis siin ikka heietada. Teatavad vigastused 20-ndate eluaastate alguses tõmbasid ehk mõnele välisklubile kriipsu peale, aga Kalev/Cramos VTB Ühisliiga mängimine ol taseme poolest väga korralik väljakutse. Seepärast ma teisejärguliste välispakkumiste peale ei jooksnudki. Mis siin ikka kahetseda. Eks mu korvpallurikarjäär tõusude ja mõõnadega oli, aga ma ei kahetse küll midagi.
EM-finaalturniiril said Sa 2015. aastal ära käia ning Ukraina vastu vedasid meeskonna ka võidule. Kas see on koondisesärgis kõige eredam mälestus?
Kindlasti see EM-finaalturniir on koondisekarjääri kõige eredam hetk, kuigi ilusaid momente oli kindlasti veel. Euroopa meistrivõistlustele me saada tahtsime, lõpuks sinna jõudsime ja saime ka ühe võidu kätte. Minul tuli Ukraina vastu küll mäng hästi välja, aga võitsime ikka kogu meeskonnaga. Ega seal teine ja kolmaski võit kaugele jäänud.
Üsna ere hetk oli kindlasti ka lahkumismängus Serbia võitmine? Kui rahuliku südamega Sa koondises n-ö võtmed nooremale generatsioonile üle andsid? Oled nüüd saanud siin pealtvaatajana uue valiktsükli esimese mänge ka nautida ja arvamust kujundada.
Koondise viimased mängud, kus noored näitasid, mis puust nad juba praegu on, olid väga mõnusad. Nii koondisest loobumine kui see otsus nüüd tulid ikka väga-väga rahuliku südamega, sest meil on väga kihvte, värvikaid ja andekaid kujusid Eesti korvpallis tulemas. On huvitav ja ootamist väärt aeg meie korvpallis.
Tänu TalTechile jätkad Sa korvpalli juures. Millised Sinu ülesanded saavad olema?
Ma tegelikult juba 1,5 aastat töötasin vahepeal hoopis teisel alal ühe startup ettevõtte juures. See projekt sai detsembris läbi. Nüüd olen TalTechis ja ametinimetuselt korvpalliklubi spordidirektor. Minu ülesandeks on TalTechi korvpallist kõike teada. Teiseks rolliks on esindus- ja farmmeeskondade treeneritöös igapäevaselt juures olla ja abistada.
Kuna Sa kõigega pead kursis olema, siis kas TalTechi meistriliigameeskond tuleb uuel hooajal senisel tasemel tiimiga välja ja mingit “koroonaallahindlust” plaanis teha pole?
Ütleme nii, et meil selle kallal töö käib, et uuel hooajal ikka jätkata. Praegu ei hakka midagi välja lubama, aga tegevus käib, et saaks klubi korralikult tööle ja hea võistkonna kokku.
Kui peaks hooajaks ettevalmistumisel mehi vähe olema ja oleks vaja trennis platsile joosta, kas seod paelad kinni ja lähed või jätad selle noorematele meestele?
Jätan selle noorematele meestele (Naerab.). Nüüd ma saan ise veidi vaadata ka, keda me toome siia ja võtan siis piisavalt palju mehi, et ei peaks ise ketse jalga panema.
