Eesti korvpallikoondis alustab veebruari teises pooles 2021. aasta EM-valiksarja kahe kohtumisega, kui võõrsil minnakse 20. veebruaril vastamisi Põhja-Makedoonia ja kolm päeva hiljem võõrustatakse Itaaliat. Kui soomlase Jukka Toijala juhtimisel on uuenenud kogu koondise treeneritepink, siis oluline muudatus on toimunud ka abipersonalis. Nimelt 16 aastat ka koondise mänedžerina tegutsenud praegune Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi selles ametis ei jätka ning annab teatepulga üle Raido Roosile.
Roos on mänedžerina toimetamas ka kõigi noortekoondiste juures ning lisaks tegeleb ka treenerina. Korvpall24.ee uuris 35-aastase endise mängumehe käest 5. veebruaril Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimunud pressikonverentsil, millised tegemised ja väljakutsed teda uues ametis ootavad.
Milles seisneb Eesti korvpallikoondise mänedžeri töö?
Töö seisneb selles, et mina pean olema nähtamatu ja koondisel peab olema kõik hästi. Nähtamatu on võib-olla veidi valesti öeldud, aga mõte on selles, et kõik asjad töötaks ja mina ei pea üldse kuskil avalikult figureerima, et kõik teaksid, mida ma teen.
Et broneerid lennupileteid ja hotellitube ja hoolitsed võistlusvormide ja kõige muu eest?
Nojah. Mul on kindlasti nendes tegevustes ka abilisi. Siin sekretariaadis on (inimesed), kellega oleme ülesanded omavahel ära jaganud, et asi natuke lihtsam oleks. Aga suurem osa asjadest jääb minu kanda.
Piltlikult, kui Makedoonias sammute hotelli uksest sisse, siis Sina oled see mees, kes läheb esimesena ja ulatab vastuvõtus kõikide dokumendid?
Meil on ka selline mees olemas nagu Taavi Kruut ja ta on kindlasti kiirem kui mina (muigab – toim.). Ta on pikemat aega seda tööd teinud ja tõstab kõigi tuju. (Ta) on väga aktiivne, kõik asjad on ette tehtud. Me oleme mitu korda kohtunud ja kõik asjad on arusaadavad. Seega loodan, et koostöö laabub.
Oled ka noortekoondiste mänedžer. Kas meestekoondise töö on ajamahukam?
Kindlasti. Lühikese ajaga tuleb teha palju rohkem asju. Kindlasti peab ka planeerima paremini, aga mõte jääb ikkagi selleks, et meestekoondises on nõudmised veidi teised meestel kui noortel. Ka võimalused on teistsugused. Aga eesmärk on kindlasti see, et mängija, kes tuleb koondisesse, tunneks, et ta tahab siin olla. See on kõige olulisem. Noortel on vähe teised eesmärgid – kes üritab ennast leida, kes tahab selle läbi Eesti koondisesse pääseda. Seal ei ole võimalik nii palju ära teha.
Minnes mõtetes tagasi sinna Makedoonia hotelli, siis kas Sina oled ka see mees, kes käib õhtul toad läbi ja kontrollib öörahu ja paneb vajadustel meestele teki peale?
Öörahu kindlasti kontrollima ei pea. Mehed on piisavalt professionaalsed ja peatreener hoiab need asjad ise korras. Loodan, et päris tekki ei pea ka kellelegi peale panema (naerab – toim.). Arvan, et kui kõik asjad hästi klapivad, siis ei pea väga palju selliste asjadega tegelema nagu küsimuses tõstatatud.
Kas seni pikki aastaid mänedžerikohuseid täitnud Keio Kuhi andis Sulle tööks mingeid õpetussõnu ka kaasa?
Jah, kindlasti. Me rääkisime sellest, mis täpselt ees ootab. See ei olnud nii, et ütlesin talle kohe “jah, nüüd hakkan tegelema”. Minu eesmärk on see, et kui mingi ülesande või töö juurde võtan, siis tahan seda võimalikult hästi teha. Arutasime kõik pikalt läbi ja võtsin mõtlemisaja, et otsustada, kas olen suuteline seda tööd noortekoondiste ja Audentese kõrvalt tegema. Arvasin, et saan sellega hakkama. Eks varsti saab teada, kui peatreener tagasisidet annab.
Kes selles koondise koosseisus saab olema see mängumees, kes huumoriga teised mehed kaasa tõmbab ja tiimi meelelahutaja ülesande enda kanda võtab?
See on päris hea küsimus. Ütleme nii, et Saage-laadset meest meil pole, aga.. võib-olla ma teen kellelegi liiga. Aga pigem ma isegi jätaks sellele küsimusele praegu vastamata. Las see esimene tsükkel saab läbi. Tiimil on uus treener ja võib-olla on mehed ka vähe teistsuguse olekuga. Pärast esimesi mänge julgen sel teemal midagi öelda.
