Kloogaranna vollefestivali kolmandal A-taseme turniiril olid mõnusat suveõhtut võrkpalliseltsis tulnud teiste hulgas nautima ka head sõbrad, noorpõlves palju rannavollet suviti koos mänginud Kristjan Kangur ja Sten Esna, kes jäid 14 paari konkurentsis napilt veerandfinaalist välja.
Viimase kümnendi Eesti tituleerituim korvpallur Kangur ja paljude hinnangul Eesti võrkpallikoondise läbi aegade parim libero Esna kuulusid B-alagruppi ning pidasid kolm kohtumist. 38-aastased vanameistrid alustasid turniiri edukalt, alistades avavoorus Martin Amori ja Silver Süldi krobelisest avageimist hoolimata kindlalt 2:1 (6:11, 11:4, 8:2). Teises voorus kohtuti paljukordsete Eesti rannavollemedalistide Urmas Piigi ja Argo Arakuga. Olgugi et Kanguril õnnestus mitmel korral 45-aastane Arak kõrge ja võimsa blokiga kinni püüda ning Esna jooksis kaitses mõned pealtnäha võimatuna tunduvad pallid üles, võtsid kokkuvõttes 2:0 (11:8, 11:3) võidu ikkagi Piik ja Arak.
Kolmandas ja ühtlasi otsustavas voorus, kus selgus alagrupi teine edasipääseja, asusid Kangur ja Esna avageimi Karl Rinaldo ja Martti Keele vastu küll mitme punktiga juhtima, ent kaotasid lõpuks matši 0:2 (10:12, 7:11). Tõele au andes tuli Kanguril ja Esnal mängida ühe mehe viisaka hilinemise tõttu kolm mängu järjest, mistõttu polnud ime, et otsustavas mängus jäi jõuvarudest veidi puudu. Kokkuvõttes jäid Kangur ja Esna jagama turniiril 9. kohta, kirjutab Võrkpall24.ee.
Võrkpall24 uuris pärast turniiri Kangurilt ja Esnalt, millal mehed üldse viimati koos võistlusolukorras väljakul olid? “Võtab mõtlikuks!” muigas Esna. “See oli kümmekond aastat tagasi Kabli turniiril, kus me teenisime esikoha. Kui see Kabli turniir veel toimub, siis me andsime täna tormihoiatuse!”
“Mina olen tippvormis, aga Sten on roostes,” jätkas ka Kangur lõõpimist. “Sten kahjuks vedas alt. Aga ei ole hullu, uus ja huvitav on jälle liiva sees mütata. Järgmine kord läheb natuke paremini.”
“Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis Kristjaniga on lihtne seda mängu mängida. Tal on mingid asjad natuke paigast, aga kui õpetada ja toksida, siis on temaga lihtne. Pärnus sai rannas võrkpalli igapäevaselt toksitud. Ja füüsiliselt on Kristjan tugev mängija, seepärast on mul tema taga kaitses lihtsam siblida.”
“Sarnasusi väga pole võrkpalli ja korvpalli vahel,” sõnas Kangur, kes aitas tänavu oma kodulinnaklubi Pärnu Sadama korvpalliklubi Eesti meistrivõistlustel esmakordselt hõbemedalini. “Mõtled küll, et on samuti pall ja peab hüppama, aga tegelikult on totaalselt erinevad spordialad. Aga rannavõrkpall on superhea füüsilise ettevalmistuse ja koormuse osas. Iga korvpallur võiks natukenegi liiva sees hüpata ja jalgadele natuke surtsu juurde anda. Ma arvan, et igapäevane toksimine ei teeks kellelegi halba.”
Kümme aastat tagasi sportlaskarjäärile joone alla tõmmanud Esna sõnul võib 202-sentimeetrist blokihiidu ja 187-sentimeetrist kaitsespetsialisti sel suvel suure tõenäosusega veel koos mängimas näha. “Ma arvan, et kui ajad klapivad, siis näeb meid veel mängimas. Mina isiklikult nautisin. Eks me nüüd paar nädalat taastume ja siis tuleme uuesti,” lubas Esna.
Kloogaranna vollefestivali peakorraldaja ja ka suur korvpallisõber Karl Rinaldo küsis intervjuu lõpetuseks vanameistrilt Kangurilt ära ka selle, mis seisus on tema jutud Pärnu Sadama meeskonnaga. “Ei ole allkirjastanud veel mitte midagi, läbirääkimised käivad. Ootame ja vaatame, pikk suvi on ees,” vastas Kangur.
