Korvpallipodcastis “Möödavise” käis veebruari viimases saates külas BC Kalev/Cramo ja Eesti koondise ääremängija Kristjan Kitsing, kellest on saanud viimastel aastatel meie korvpalli esisnaiper. Kõige muu kõrval meenutasime 29-aastase ja 206 cm pikkuse tartlasega ka tema värvikat välismaa kogemust Argentina meistriliigast.
Pärast TTÜ särgis hooajal 2015/16 keskmiselt 16,6 punkti ja 6,5 lauapalli kogumist õnnestus Kitsingul järgmisel hooajal lahti lüüa välisliiga uks, kui huvi tundis Argentina meistriliigaklubi Concordia Estudiantes. “See juhtus lihtsalt: tuli pakkumine ja kirjutasin lepingule alla. Eks kuidagi agendi mingite partnerite kaudu see toimus. Tekkis selline võimalus, tundus huvitav katsumus ja mõtlesin vastu võtta. Ega ma väga palju ei mõelnud. Mul oli suur tahtmine kuhugi (välismaale) minna ja tundus huvitav võimalus ennast proovile panna. Polnud raske otsus,” meenutas Kitsing piiri taha siirdumist.
Eestlase sõnul käis rahvas ka korvpalli vaatamas ning melu ja möll oli mängudel kõva. Kitsingule jäi Argentinast hooajal 2016/17 kirja 8 liigamängu ja neis keskmiselt 10,3 minutit, 2,5 punkti ja 0,9 lauapalli. Eestlase visketabavus oli kõigest 29,4%.
Raskuste põhjus oli selles, et keegi treeneritest inglise keelt ei rääkinud ja juba mõne mängu järel hakkas peatreener otsima võimalust Kitsingust vabanemiseks. “Seal oli ka ameeriklasi, kuid nemad olid eelmisest hooajast juba heas nimekirjas. Mina olin see uustulnuk, kes pidi kõvasti võitlema. Kui ameeriklased välja jätta, siis rääkis seal inglise keelt poolteist meest, treenerid mitte sõnagi,” naeris mees aastaid hiljem.
Tol hetkel muidugi naljakas polnud: “Šokk oli mul kõva. Mõtlesin, et kas nii ongi välismaal, et oled kogu aeg küsimärgid silme ees, et mis nüüd toimub. Tol ajal oli Reinar Hallik mul abis ja tema kui kogemustega välismängija aitas mentaalse poolega.”
Kirde-Argentinas asuvas Concordia linnas elab Wikipedia andmetel 149 450 inimest ning Kitsingul on selle kohaga elavad mälestused: “Pigem oli see väikelinn, kus oli üks kvartal, kus kannatas jalutada. Ülejäänud oli hulkuvad koerad ja hütid. Kaks nädalat elasin selle normaalse kvartali kõrval hotellis ja siis otsiti korter mulle.”
“Ma olen tagantjärele mõelnud, miks mind üldse võeti sinna. Argentina liigas oli igas meeskonnas kindel 2.10-2.15 tsenter, selline korralik jõujuurikas. Nelja peal olid kahemeetrised kolmed-neljad. Ma olin seal vahel, ei liha, ega kala. Mulle jäi ka arusaamatuks, mis mu ülesanded on,” ei olnud Argentina klubi tegemised loogikast lähtuvad.
Kitsing meenutas, et jutud tema ärasaatmisest hakkasid üsna kiiresti, kuna seal maal pole kombeks nende asjadega oodata. “Kolm mängu oli treeneril rõõmus nägu peas ja siis algas juba jonnimine. Teistega oli õhkkond sõbralik, aga peatreeneriga üldse ei suhelnud siis enam, ta isegi ei surunud kätt lõpus,” muigas eestlane.
Edasi sai Kitsing võimaluse minna otse Taani meistriliigasse Bakken Bearsi võistkonda, kellega võideti lõpuks ka meistritiitel. “Seal Argentina kooli pealt tulles tundus, et issand, kui hea kõik on. Taani aasta oli tore. Kogu organisatsioon toimis ja treener rääkis inglise keelt nii hästi, et kõrvad puhkasid.”
Kuula “Möödaviske” 22. osa:
