Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” jätkab hooaega Paf Eesti-Läti liiga jaanuari kuu teravate ja huvitavate hetkede lahkamisega.
Sel korral saab teiste hulgas selgitatud üks kohtunike poolt ekslikult ründeveaks vilistatud situatsioon, Martin Paasojale kerge vigastuse tekitanud olukord ning üks Siim-Markus Postile ülemäärase teesklemise eest fikseerimata jäänud tehniline viga.
NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!
- Silindri printsiip
V6 põrgatab palliga oma eesalas ning võtab palli kolme punkti joone taga kätte. V6 on lähedalt kaetud M5 ja M33 poolt ning otsib võimalust palli ära sööta. Selle käigus toimub kehakontakt V6 ja M5 vahel, mille tagajärjel vilistavad kohtunikud ründajavea V6-le.
OBR Artikkel 33.1 Silindri printsiip
Silindri printsiip on määratletud mänguväljakul oleva mängija poolt hõivatud mõttelise silindrilise ruumiga. See ruum kõrgub mängija kohale ja selle mõõtmed on piiritletud kaitse- ja ründemängijale ilma pallita järgmiselt:
- Ettepoole käelabadega;
- Tahapoole istmikuga, ja
- Külgedele jalgade ja käte väliskülgedega.
Mängija küünarnukkidest kõverdatud käed võivad olla tõstetud ülesse kehast ettepoole, kuid mitte rohkem, kui jalgade asend. Külgede suunas võib kätesirutus olla jalgade laiusel. Jalgade harkseisu laius on proportsionaalne mängija pikkusega.
Kaitsemängija ei tohi siseneda palliga ründemängija silindrisse ja põhjustada illegaalset kehakontakti olukorras kus ründemängija teeb tavapärase korvpalli liigutuse oma silindris sees. Palliga ründemängija silinder on piiritletud järgmiselt:
- Ettepoole jalgade, kõverdatud põlvede ja kätega, mis hoiavad palli puusade kohal.
- Tahapoole istmikuga, ja
- Külgedele jalgade ja küünarnukkide väliskülgedega.
Ründemängijal peab olema võimaldatud oma silindris piisavalt ruumi tavapärasteks korvpalli liigutusteks, sealhulgas põrgatuse alustamiseks, viskamiseks, söötmiseks ja tugijala kasutamiseks.
Ründemängija ei tohi ajada oma jalgu või käsi silindrist välja selleks, et saavutada täiendavat ruumi
Otsus: Sellises olukorras tuleb kohtunikel esmalt hinnata, kas kaitse läheb ründaja silindrisse sisse – antud juhul kaitse jääb seisma ründaja silindrist väljas ehk ründajal on tagatud ruum oma silindri sees tugijala (vasak jalg) kohale tagasi liikumiseks. Edasi teeb ründaja oma vasaku käega liigutuse kaitse silindrisse, et tagada endale rohkem ruumi – see on selge illegaalne kontakt, mille eest tuleks määrata ründajaviga. Lisaks sellele tuleb taolises olukorras võtta arvesse, kas eelnenud V5 kontakt vasaku ja parema käega olid tavapärased kontaktid, mis ei jõutanud ründaja tegevust või on kohtuniku tõlgendusena tegu ebaõige käte kasutusega, mille tagajärjel toimus ründaja reaktsioon – sellisel juhul peaks jätma ründevea tähelepanuta ja fikseerima esimese illegaalse kontakti, milleks oli kaitseviga.
- Audi sisseviske viga
Mängukellal on 34,2 sekundit neljandal veerandajal kui Must võistkond asub peale time-outi palli mängu panema eesalast audi sisseviske joonelt. Enne kui pall lahkub audi sisseviskel M24 käest fikseeritakse pallist eemal olukorras viga V4-le M1 vastu. M1-le antakse 1 vabavise ja mäng jätkub Musta võistkonna audi sisseviskega.
OBR Artikkel 34.1.2 Audi sisseviske viga on kaitsemängija poolt mängu viimasel kahel minutil põhjustatud isiklik viga väljakul oleva vastasmängija vastu hetkel kui pall audi sisseviskeks on endiselt kohtuniku või audi sisseviset sooritava mängija käes.
OBR Artikkel 34.2 Karistus
34.2.3 Kui viga tehti kui audi sisseviske viga:
- Mängija, kelle vastu viga tehti, viskab 1-e vabaviske olenemata sellest kas vea teinud võistkonnal on võistkondlikud vead täis või mitte. Mäng jätkub vabaviske sooritanud võistkonna audi sisseviskega rikkumise toimumisele lähimast kohast.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt. V4 takistab määrustevastaselt põlvega M1 liikumist, mille tõttu M1 kukub. Kuivõrd pall on veel endiselt M24 käes ja mängukellal on vähem kui 2 minutit viimasel veerandil, siis tuleb määrata audi sisseviske viga – isiklik viga, mille karistuseks on 1 vabavise ja mäng jätkub sealt kust pooleli jäi ehk audi sisseviskega vea toimumise asukohale lähimast kohast. Antud reeglimuudatus jõustus 01.10.2022. Enne seda tuli taolist viga käsitleda ebasportliku veana, mis on taolises olukorras liiga ränk karistus. Sealjuures kehtivad audi sisseviske korral endiselt edasi ebasportliku vea kriteeriumid.
- Teesklemine vea välja meelitamiseks
M5 liigub põrgatusega oma tagaalast eestalasse ning on lähedalt kaetud V40 poolt. M5 söödab palli meeskonnakaaslasele M16 ning jookseb tema lähedalt mööda, et käest kätte saada pall tagasi. Selle käigus toimub kehakontakt meeskonnakaaslaste vahel ning M5 kaotab kontrolli palli üle, mille korjab üles meeskonnakaaslane M16 kelle vastu fikseerivad kohtunikud vea V40-le.
OBR Artikkel 33.16 Vea teesklemine
Teesklemine on mängija poolt simuleeritud igasugune tegevus näitamaks, et talle on tehtud viga, et seeläbi saavutada eelist. See kehtib nii ründaja kui kaitsja puhul.
OBR Artikkel 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehakontakti kui:
- teeskleb vea välja petmiseks;
OBRI 36-12 Millal iganes mängija teeskleb vea toimumist, järgnev protseduur rakendub:
- Ilma mängu peatamata, kohtunik näitab vea teesklemise signaali kõverdades käsivart küünarnukist kaks korda ülevalt alla.
- Järgmise mängu seisaku ajal kommunikeeritakse hoiatus mängijale ja võistkonna treenerile. Mõlemad võistkonnad võivad saada ühe vea teesklemise hoiatuse.
- Järgmine kord, kui ükskõik milline mängija samast võistkonnast teeskleb vea väljapetmiseks, määratakse tehniline viga. See kehtib ka juhul kui ei teki mänguseisakut eelneva hoiatuse kommunikeerimiseks mängijale ja võistkonna treenerile.
- Kui toimub ülemäärane teesklemine vea väljapetmiseks ilma kontaktita, võib määrata tehnilise vea koheselt ilma et hoiatus oleks antud.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt määrata viga V40-le M16 vastu. Samas jäi kohtunikel adresseerimata sellele eelnenud M5 tegevus, mille tagajärjel ta kaotas kontrolli palli üle. Antud olukorda tuleb tõlgendada kui teesklemist vea välja meelitamiseks. Kuna antud olukorras puudub igasugune kontakt vastasmängijaga ning mängija püüab näidata, et tema vastu tehti viga olukorras kus ainuke kontakt on oma võistkonnakaaslasega, siis tuleks kohtunikel selles olukorras määrata M5-le tehniline viga ilma hoiatuseta. Mäng peaks jätkuma 1 vabaviskega Valgele võistkonnale ning audi sisseviskega Mustale võistkonnale lähimast kohast kus määruste rikkumine fikseeriti, kuna Musta võistkonna palli valdamine ei olnud selleks hetkeks lõppenud.
- Kontakt maandumisel
Valge 40 alustab põrgatusega läbimurret korvile ning läheb hüppelt viskele. Peale viske sooritamist toimub maandumisel kehakontakt kaitsja M1-ga . Vise tabab ning kohtunikud otsustavad mitte vilistada.
OBR Artikkel 33.6 Mängijal, kes hüppas üles ühest väljaku punktist, on õigus samasse punkti uuesti maanduda. Tal on õigus maanduda ka mõnesse teise punkti väljakul juhul, kui vahemaa üleshüppekoha ja maandumiskoha vahel ja maandumiskoht ei olnud hõivatud vastase (vastaste) poolt hetkel, mil mängija üles hüppas.
OBR Artikkel 15.1.2 Pealevise:
- algab siis, kui mängija on kohtuniku arvates alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastase korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks;
- pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest(kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.
Otsus: Vale otsus kohtunikelt. V40 hüppab üles pealeviskeks ning asukoht kuhu ta soovib maanduda on vaba. Viskajal on õigus hüpata viskeks ka edasi kui see koht väljakul on vaba. Kaitsja M1 liigub peale ründaja ülesse hüppamist asukohta, kuhu ründajal oli õigus maanduda ning on tekkiva keha- ja jalakontakti eest vastutav. M1-le tuleks määrata kaitseviga ning mäng peaks jätkuma ühe vabaviskega. Juhul kui V40 ei saa vigastuse tõttu mängu jätkata, siis viskab vabaviset vahetusest sisse tulev mängija.
- Viga viskele minekul
M2 liigub põrgatusega oma tagaalast eestalasse. Vahetult enne 3-punkti joont toimub kehakontakt V44-ga. Kohtunikud fikseerivad vea ning annavad M2-le 3 vabaviset.
OBR Artikkel 15.1.1 Pidev liikumine läbimurdeks korvile või muuks liikumises viskeks on tegevus, kus mängija, kes püüab liikumises palli või kes põrgatuse lõpetamisel jätkab viskeliigutusega, tavaliselt ülesse poole.
OBR Artikkel 15.1.3 Pidev liikumine pealeviskeks või liikumises viskeks:
- Algab hetkel, kui pall „puhkab“ mängija käes (kätes) peale põrgatust või mängija püüab palli õhust ja mängija alustab kohtuniku hinnangul viskeliigutust, mis eelneb palli korvi poole saatmisele;
- lõpeb siis, kui pall lahkub mängija käest(kätest) või kui mängija alustab täiesti uut viskeliigutust ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt fikseerida viga V44-le ning anda ründajale 3 vabaviset. M2 jõudis palli võtta juba käe peale ning alustada samme kui toimus kehakontakt kaitsjaga ning peale seda lõpetas ründaja viskelemineku.
