fbpx
Close

MIS VILE? | Viga ja jooks Viimsis, Kaldrele võtmata jäänud viga Keilas ning kolm olukorda Issuf Sanoniga

Foto: Kuvatõmmis

Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” jätkab käimasoleva hooaja teise osaga, kus pakume Optibet Eesti-Läti liigast kuus väga eriilmelist videoklippi.

Vaatamisele ja analüüsimisele tulevad viga Aleksander Oliver Hindi vastu ning tema poolt tehtud jooks, Sven Kaldre kolmepunktivise ning Keila meeskonna vastu vilistatud katteviga. Lisaks on lätlaste poolelt valitud kolm situatsiooni, kus kõigis on tähelepanu keskel Riia VEF-i tagamees Issuf Sanon.

NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!


01 Viga viskel + jooks

Must 2 sooritab vaheltlõike ja suundub põrgatusega kiirrünnakusse. Must 2 alustab sammudelt viskele minekut kui toimub kehakontakt Kollase 44-ga, mille tagajärjel kohtunikud fikseerivad kaitsemängijale vea. Must 2 lõpetab sammudelt viskele mineku lähiviskega, mis tabab ning kohtunikud otsustavad korvi lugeda ning anda 1 vabaviske Mustale 2-le.

OBR Artikkel 15.1.1 Pidev liikumine läbimurdeks korvile või muuks liikumises viskeks on tegevus, kus mängija, kes püüab liikumises palli või kes põrgatuse lõpetamisel jätkab viskeliigutusega, tavaliselt ülesse poole.

OBR Artikkel 15.1.3 Pidev liikumine pealeviskeks või liikumises viskeks:

  • Algab hetkel, kui pall „puhkab“ mängija käes (kätes) peale põrgatust või mängija püüab palli õhust ja mängija alustab kohtuniku hinnangul viskeliigutust, mis eelneb palli korvi poole saatmisele;
  • lõpeb siis, kui pall lahkub mängija käest(kätest) või kui mängija alustab täiesti uut viskeliigutust ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.

OBR Artikkel 15.1.4 Puudub sõltuvus reeglitepäraselt sooritatud sammude ja pealeviske vahel

OBR Artikkel 25.2.1

  • mängija, kes palli kättevõtmisel liikus, võib teha kaks sammu peatumiseks, sööduks või pealeviskeks
  • mängija ei tohi 2 korda järjest puudutada väljakut sama jalaga või mõlema jalaga peale põrgatuse lõpetamist või palli enda valdusesse saamist.

Otsus: Õige otsus kohtunikelt fikseerida viga kaitsemängijale Kollane 44, kes ei ole legaalses kaitseasendis ja põhjustab illegaalse kontakti külje pealt. Vale otsus kohtunikelt korv lugeda kuna viga oli tehtud küll viskel oleva mängija vastu, kuid peale seda tegi Must 2 jooksu –  mängija võttis palli kätte kui parem jalg oli maas (gather step ehk 0-samm) ning sooritas peale seda 3 sammu vasak-parem-vasak. Olenemata sellest, et mängija teeb lõpus jooksu, oli viga fikseeritud hetkel kui ta oli juba alustanud sammudest viskele minekut, mistõttu ei kaota ta õigust vabavisetele. Õige otsus oleks korv tühistada ning anda Mustale 3-le 2 vabaviset.


02 Viskaja viga

Valge 45 sooritab hüppelt kaugviske ning toimub kontakt paremasse jalga kaitsemängijaga Must 4. Mõlemad mängijad kukuvad põrandale. Kohtunikud lasevad mängul jätkuda.

OBR Artikkel 33.1 Ründemängija ei või sirutada oma jalgu või käsi oma silindrist välja põhjustades sellega illegaalse kontakti kaitsemängijaga selleks et võimaldada endale rohkem ruumi.

Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Viske ajal tekkiva kontakti eest on vastutav ründemängija, kes sirutab peale viske sooritamist jala oma silindrist välja, mille tõttu toimub kontakt tema paremasse jalga hetkel kui kaitsja Must 4 tahab kõrvalt mööda hüpata. Kuna ründemängija poolt põhjustatud kontakti tõttu Must 4 liikumisvabadus on häiritud ja ta kukub, siis tuleks määrata personaalne viga Valgele 45-le. Kuivõrd kontakti toimumise hetkel on pall viskaja käest lahkunud, on meeskondlik palli valdamine lõppenud. Valge võistkond on antud veerandajal sooritanud rohkem kui 4 viga, mistõttu peaks mäng jätkuma 2 vabaviskega Mustale 4-le.


03 Hand-off kate

Must 31 saab perimeetril palli ja liigub põrgatusega küljejoone suunas, et hand-off katte abil sööta pall meeskonnakaaslasele Must 24. Selle käigus toimub kehakontakt kaitsjaga Kollane 2 ning kohtunik vilistab ründaja vea ( vale kate) Mustale 31-le.

OBR Artikkel 33.7 Lubatud kate on siis, kui katet tegev mängija on:

  • paigal (oma silindris), hetkel kui kehakontakt toimub;
  • mõlema jalaga põrandal, hetkel kui kehakontakt toimub.

Lubamatu kate on siis, kui katet tegev mängija:

  • liikus, hetkel kui kehakontakt toimus;
  • katte tegemisel seisvale vastasmängijale, väljaspool viimase vaatevälja, ei jätnud piisavalt ruumi kehakontakti vältimiseks;
  • liikuva vastasmängija puhul ei arvestanud aja ja ruumi elemente, kui kontakt toimus.

Kui vastane liigub tuleb arvestada aja ja ruumi elemente. Katte tegija peab jätma piisavalt ruumi selleks, et mängija, kellele tehti katet, oleks võimeline hoiduma kokkupõrkest peatumisega või liikumissuuna muutmisega.

Nõutav vahemaa ei ole kunagi väiksem kui üks (1) normaalsamm ja suurem kui kaks (2) normaalsammu.

Otsus: Õige otsus kohtunikelt. Vastavalt reeglile 33.7 loetakse kate illegaalseks, kui kontakti hetkel on katet panev mängija liikumises ning aja ja ruumi elemente pole järgitud. Kuna M31 jätkas peale söödu andmist liikumist ja ei andnud kaitsemängijale aega ega ruumi peatumiseks või kontakti vältimiseks, käitusid kohtunikud õigesti kui määrasid ründajale vea valesti seatud katte eest.


04 Viga kiirrünnaku peatamiseks

Must 30 liigub põrgatusega vastase korvi suunas kui vahetult peale keskjoone ületamist toimub kehakontakt kaitsja Valge 2-ga. Kohtunikud määravad kaitsjale tavalise personaalse vea.

OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:

  • ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
  • kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
  • kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
  • kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
    • korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
    • korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
    • pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.

See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.

Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Valge 2 jookseb õlaga ründajale külje pealt sisse ning ei tee ühtegi üritust mängida palli. Antud kontakti tuleks käsitleda mittevajaliku kontaktina vastase rünnakule mineku peatamiseks ning määrata ebasportlik viga kolmanda kriteeriumi järgi. Mäng peaks jätkuma Musta 30-ne kahe vabaviskega ning Musta võistkonna audi sisseviskega eesalast audi sisseviske joonelt.


05 Viskaja vea teesklemine

Must 30  sooritab hüppelt kaugviske, mis läheb mööda. Viset üritavad takistada kaitsemängijad Kollane 2 ja 23. Peale viske sooritamist kukub Must 30 põrandale ja kohtunikud määravad Mustale 30-le tehnilise vea teesklemise eest.

OBR Artikkel 15.1.2 Pealevise:

  • algab siis, kui mängija on kohtuniku arvates alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastase korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks;
  • pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest(kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.

OBR Artikkel 33.16  Vea teesklemine

Teesklemine on mängija poolt simuleeritud igasugune tegevus näitamaks, et talle on tehtud viga, et seeläbi saavutada eelist. See kehtib nii ründaja kui kaitsja puhul.

OBR Artikkel 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehakontakti kui:

  • teeskleb vea välja petmiseks;

OBRI 36-12 Millal iganes mängija teeskleb vea toimumist, järgnev protseduur rakendub:

  • Ilma mängu peatamata, kohtunik näitab vea teesklemise signaali kõverdades käsivart küünarnukist kaks korda ülevalt alla.
  • Järgmise mängu seisaku ajal kommunikeeritakse hoiatus mängijale ja võistkonna treenerile. Mõlemad võistkonnad võivad saada ühe vea teesklemise hoiatuse.
  • Järgmine kord, kui ükskõik milline mängija samast võistkonnast teeskleb vea väljapetmiseks, määratakse tehniline viga. See kehtib ka juhul kui ei teki mänguseisakut eelneva hoiatuse kommunikeerimiseks mängijale ja võistkonna treenerile.
  • Kui toimub ülemäärane teesklemine vea väljapetmiseks ilma kontaktita, võib määrata tehnilise vea koheselt ilma et hoiatus oleks antud.

Otsus: Õige otsus kohtunikelt. Must 30 lõpetab pealeviske maandudes kahe jalaga põrandale. Seejärel viskub Must 30 põrandale hüpates maandumiskohast vähemalt meeter tagasi eesmärgiga näidata, et talle tehti viskel viga. Kuivõrd puudub kontakt kaitsemängijaga, siis on õige otsus kohtunikel määrata tehniline viga teesklemise eest ilma hoiatuseta. Mäng jätkub 1 vabaviskega Kollasele võistkonnale, mida võib sooritada ükskõik milline Kollase võistkonna mängija, ning Kollase võistkonna audi sisseviskega lähimast kohast kus pall asus vea määramise hetkel (palli valdas Kollane 44 lauavõitluse järgselt).


06 Jooks

Must 30 saavutab palli üle kontrolli maas lamades, peale mida alustab põrgatusega ning tõuseb püsti. Kohtunik vilistab jooksu

OBR Artikkel 25.2.2 Mängija, kes kukub, lamab või istub väljakul:

  • Reeglitepärane on, kui mängija, kes hoidis käes palli kukkus põrandale ja libises seal. Samuti, kui sai palli oma valdusesse istudes või lamades põrandal.
  • Rikkumine on, kui mängija siis rullib end või üritab tõusta pall käes.

OBRI Artikkel 25-3 Tegemist on reeglitepärase tegutsemisega, kui maas lamav mängija saavutab palli üle kontrolli ja seejärel:

  1. söödab palli meeskonnakaaslasele
  2. alustab põrgatusega samal ajal ise põrandal lamades
  3. üritab püsti tõusta samal ajal palli põrgatades

Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Tegemist on reeglitepärase tegutsemisega, kuivõrd Must 30 saavutas palli üle kontrolli lamades väljakul ning alustas põrgatust enne kui tõusis püsti. Kohtunikud oleksid pidanud laskma mängul jätkuda.

scroll to top