Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” jätkab hooaega Paf Eesti-Läti liiga jaanuari kuu teravate ja huvitavate hetkede lahkamisega.
Sel korral vaatame ühte teesklemise momenti, kahte jooksu olukorda, kehakontakti situatsiooni palli eesalasse toomisel ning vaadati, kas tehtud viga mahtus aja sisse või mitte.
NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!
- Teesklemine vea välja meelitamiseks
V6 saab palli low-postis, keda kaitseb M1. V6 alustab selg ees põrgatusega korvi suunas liikumist ning teise kehakontakti peale kukub M1 põrandale. Kohtunikud annavad hoiatuse teesklemise eest.
OBR Artikkel 33.16 Vea teesklemine
Teesklemine on mängija poolt simuleeritud igasugune tegevus näitamaks, et talle on tehtud viga, et seeläbi saavutada eelist. See kehtib nii ründaja kui kaitsja puhul.
OBR Artikkel 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehakontakti kui:
- teeskleb vea välja petmiseks;
OBRI 36-12 Millal iganes mängija teeskleb vea toimumist, järgnev protseduur rakendub:
- Ilma mängu peatamata, kohtunik näitab vea teesklemise signaali kõverdades käsivart küünarnukist kaks korda ülevalt alla.
- Järgmise mängu seisaku ajal kommunikeeritakse hoiatus mängijale ja võistkonna treenerile. Mõlemad võistkonnad võivad saada ühe vea teesklemise hoiatuse.
- Järgmine kord, kui ükskõik milline mängija samast võistkonnast teeskleb vea väljapetmiseks, määratakse tehniline viga. See kehtib ka juhul kui ei teki mänguseisakut eelneva hoiatuse kommunikeerimiseks mängijale ja võistkonna treenerile.
- Kui toimub ülemäärane teesklemine vea väljapetmiseks ilma kontaktita, võib määrata tehnilise vea koheselt ilma et hoiatus oleks antud.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt anda hoiatus teesklemise eest. Kaitse V1 võtab esimese kontakti kehaga vastu ja teise kontakti puhul viskub ise põrandale – jalad üles, käed maandumiseks taha.
- Kaks jooksu olukorda
Selles klipis on kaks olukorda samast mängust, kus kohtunikud fikseerivad ründajale jooksu.
OBR Artikkel 25.2.1
- mängija, kes palli kättevõtmisel liikus, võib teha kaks sammu peatumiseks, sööduks või pealeviskeks
- mängija ei tohi 2 korda järjest puudutada väljakut sama jalaga või mõlema jalaga peale põrgatuse lõpetamist või palli enda valdusesse saamist.
Otsus: Mõlemas olukorras õige otsus kohtunikelt. Esimeses olukorras võtab ründaja palli kätte hetkel kui parem jalg on maas (gather- step ehk 0-samm) ning teeb peale seda 4 väikest sammu viskele minekuks. Teises olukorras võtab ründaja samuti palli kätte samuti parema jala peal ( 0-samm) ja teeb peale seda 2 sammu viskele minekuks, kuid selle käigus teeb 2 sammu järjest sama jalaga – 0-parem, 1-parem, 2-vasak. 2 sammu järjest sama jalga on rikkumine- jooks.
- Kehakontakt palli eesalasse toomisel
Esimeses situatsioonis põrkab pall lauavõitluses Musta võistkonna korvi suunas ning V5 ning M0 jooksevad mõlemad palli suunas. V5 suudab palli saada enda kätte ning koheselt peale seda kukub M0 talle jalgadesse. Teises situatsioonis liigub M6 põrgatusega pool-kiirrünnakus vastase korvi suunas kui V13 põhjustab külje pealt kontakti. Mõlemas situatsioonis vilistatakse kohtunike poolt tavaline isiklik viga.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Esimeses situatsioonis teeb M5 selgelt ürituse mängida palli ning kukub jalgadesse selle tagajärjel, mistõttu on tegu juhusliku kontaktiga ning õige otsus kohtunikelt määrata tavaline viga. Teises situatsioonis jookseb V13 ründajale külje pealt sisse ning ei tee ühtegi üritust mängida palli. Kuna kontakti hetkel ei ole veel viskele minek alanud, siis tuleks antud kontakti käsitleda mittevajaliku kontaktina vastase rünnakule mineku peatamiseks. (kriteerium 3) Õige otsus oleks kohtunikel vilistada ebasportlik viga kriteerium nr 3 järgi.
- Viga ajas või mitte
Veerandaja viimastel sekunditel alustab V10 sammudelt läbimurret. Toimub kehakontakt kaitsja S11-ga. Vise ei taba ning korvi alune kohtunik fikseerib kaitsele vea. Vahetult enne vilet kõlab veerandaja lõpusireen. Kohtunikud tulevad kokku ja otsustavad kasutada IRS-i, peale mida pannakse kellala tagasi 0,5 sekundit ja antakse V10-le 2 vabaviset.
OBR Lisa F3.1 Järgnevaid mängusituatsioone on võimalik järgi vaadata veerandaja või lisaaja lõpus:
- kas pall on lahkunud mängija käest pealeviskeks enne lõpusireeni
- kas ja mitu sekundit tuleb panna mängukellale, kui:
- viskaja põhjustab audi määruse rikkumise
- toimus rünnakuaja määruse rikkumine
- toimus 8 sekundi määruse rikkumine
- toimus viga enne mänguaja sireeni
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kohtunikel on õigus IRS olemasolul kontrollida, kas veerandi lõpus tehtud viga on tehtud enne veerandi lõppu ja kui palju aega tuleks panna tagasi kellale. S11 poolt põhjustatud kontakt vasaku käega selga on piisav, et mõjutada V10 viskele minekut ning IRS annab selge tõendusmaterjali, et kontakt toimus enne kui mänguaeg jooksis nulli. Kellale tuleb panna kontakti hetkel tablool olnud 0,6 sekundit ning mäng jätkub V10 kahe vabaviskega.
- Landing foul
M33 saab söödust palli kolmepunktijoone taga ning läheb hüppelt viskele. Peale viske sooritamist maandub viskaja vasaku jalaga kaitsemängija V15 vasaku jala peale . Vise tabab ja kohtunikud vilistavad V15-le kaitsevea.
OBR Artikkel 33.6 Mängijal, kes hüppas üles ühest väljaku punktist, on õigus samasse punkti uuesti maanduda. Tal on õigus maanduda ka mõnesse teise punkti väljakul juhul, kui vahemaa üleshüppekoha ja maandumiskoha vahel ja maandumiskoht ei olnud hõivatud vastase (vastaste) poolt hetkel, mil mängija üles hüppas.
OBR Artikkel 15.1.2 Pealevise:
- algab siis, kui mängija on kohtuniku arvates alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastase korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks;
- pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest(kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. M33 hüppab üles pealeviskeks ning asukoht kuhu ta soovib maanduda on vaba. Viskajal on õigus hüpata viskeks ka edasi kui see koht väljakul on vaba ning kui ründaja ei liiguta oma jalgu ebaloomulikult ette või kõrvale. Kaitsja V15 teeb vasaku jalaga sammu ründaja suunas peale seda kui ründaja on juba üles hüpanud, seega hõivab ta sellega koha kuhu ründajal oli õigus maanduda. Kaitsele tuleb määrata isiklik viga ning mäng jätkub M33 ühe vabaviskega.
