Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” toob sel korral lugejateni koguni kuus üsna eriilmelist näidet korvpallireeglitest ning nende tõlgendamise kunstist.
Vaatame üht Tartus vilistatud katteviga, käime paari näite varal läbi kohtunike otsustuprotsessi nüansse, teeme ühe eksimuse palli tõkestamise hindamisel, uurime üht jalaga vastase takistamise juhtmit, ei loe ebasportliku vea järel visatud korvi ning hindame üht vastu nägu löömise juhtumit.
NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!
1. Katte panek palliga mängijale
M0 põrgatab palliga eesalasse ja M21 tuleb panema katet. Katte panemise käigus toimub kehakontakt kaitsjaga K23 ning kohtunik vilistab ründaja vea ( vale kate) M21-le.
OBR Artikkel 33.7 Lubatud kate on siis, kui katet tegev mängija on:
- paigal (oma silindris), hetkel kui kehakontakt toimub;
- mõlema jalaga põrandal, hetkel kui kehakontakt toimub.
Lubamatu kate on siis, kui katet tegev mängija:
- liikus, hetkel kui kehakontakt toimus;
- katte tegemisel seisvale vastasmängijale, väljaspool viimase vaatevälja, ei jätnud piisavalt ruumi kehakontakti vältimiseks;
- liikuva vastasmängija puhul ei arvestanud aja ja ruumi elemente, kui kontakt toimus.
Kui vastane liigub tuleb arvestada aja ja ruumi elemente. Katte tegija peab jätma piisavalt ruumi selleks, et mängija, kellele tehti katet, oleks võimeline hoiduma kokkupõrkest peatumisega või liikumissuuna muutmisega.
Nõutav vahemaa ei ole kunagi väiksem kui üks (1) normaalsamm ja suurem kui kaks (2) normaalsammu.
Mängija, kellele tehti lubatud kate, on vastutav kehakontakti eest katte tegijaga.
Otsus: Katte panija M21 on küll kontakti toimumise ajal paigal, mõlemad jalad maas kuid tagatud ei ole aeg ja piisav distants ( 1 samm) kaitsemängijale suuna muutmiseks või peatumiseks. Õige otsus kohtunikelt fikseerida viga ründemängijale M21. Mäng jätkub kollase võistkonna küljeaudiga oma tagaalast ja rünnakuaega 24 sekundit.
2. Otsuste vastuvõtmise protsess kohtunike poolt
Siinkohal selgitaks ka laiemale korvpallipublikule, kuidas toimub või peaks toimuma kohtunike poolt otsuste vastuvõtmise protsess kontaktsituatsioonides. Vaatluse all on ühes mängus lühikese perioodi jooksul toimunud 2 situatsiooni, kus kohtunikud otsustasid viga mitte fikseerida ja lasid mängul jätkuda.
Kohtunikele on antud selged suunised, et me soovime saada analüütilisi, mitte reaktsiooniotsuseid. Sellest tulenevalt peab kohtunik suutma iga situatsiooni puhul tuvastada 3 erinevat faasi – situatsiooni algus -> areng (siin toimub tavaliselt kontakt) -> lõpp. Alles seejärel toimub kiire analüüs (kontakti mõju), millele järgneb otsus: vilistada või mitte vilistada. Sellest tulenevalt võib tihti jääda mängu osalistele ja ka pealtvaatajatele mulje, et kohtunik vilistab liiga hilja. Tegelikult on see teadlik suund, et vähendada marginaalsete kontaktide vilistamist vigadena ja sellega mängu voolavuse takistamist. Loomulikult toimub kogu see protsess tegelikult väga lühikese ajamomendi jooksul, mille jooksul kohtunik peab väga palju erinevat informatsiooni läbi töötlema enne otsuse vastuvõtmist, mistõttu ei pruugi ka lõpptulemus olla alati korrektne. Oluline ongi teadvustada, et kui väljakul toimub mingi kontakt ja kohtunik ei vilista, siis ei ole see alati seetõttu, et ta seda ei näe, vaid kohtunikud ei reageerigi koheselt mängus toimuvale kontaktile, vaid hindavad seda, kuidas antud kontakt mõjutas vastasmängijat ehk mis on kontakti tagajärg. Samas on oluline, et kohtunik tunnetab mängu ja saab aru, kas mängija põhjustab kontakti püüdes mängida legaalset kaitset või läheb teadlikult viga tegema, millest tulenevalt võib kohtuniku reageerimine kontaktile olla ka kiirem kui eelpool kirjeldatud.
Esimese olukorra puhul on vaatluse all eesliini paar M21 ja V44. Pall liigub äärele M5 kätte ning samal ajal alustab V21 korvi alla lõikamist, mis on kohtuniku jaoks selle olukorra ALGUS. Sellel hetkel kui M5 söödab palli M21 suunas, põhjustab V44 kontakti parema käega. See on selle situatsiooni ARENG ja pingi ees olev kohtunik näeb seda väga selgelt ning vaatab milline on antud kontakt edasine mõju. V44 lõpetab parema käega hoidmise ning M21 saab palli kätte üksinda korvi all (antud situatsiooni LÕPP) ning lõpetab rünnaku lihtsa pealtpaneku ja kahe punktiga. Juhul kui V44 oleks edasi hoidnud ja selgelt mõjutanud M21 palli kätte saamist, siis oleks kohtunik saanud vilistada vea, mis oleks olnud enne viskele minekut ja mäng oleks jätkunud audi sisseviskega otsajoone tagant. Antud juhul on tegu hea olukorra hindamise protsessiga.
Teises olukorras on põrgatab M0 palliga eesalasse ning peatub pingi ees ja kaitsja V7 liigub talle lähemale. See on kohtuniku jaoks selle situatsiooni ALGUS. V7 üritab põrgatuse pealt palli ära lüüa, kuid samal ajal võtab M0 palli kätte ning toob enda eest läbi ja selle käigus toimub kontakt V7 ja M0 käte vahel. (ARENG) Kohtunik ei vilista automaatselt viga, vaid ootab ja hindab, mis on selle kontakti tagajärg – M0 saab palli sööta kõrval asuvale M5-le (LÕPP) ning teeb korrektse otsuse mitte mängu peatada. Juhul kui V7 poolt põhjustatud kontaktist oleks M0 kaotanud kontrolli palli üle, siis oleks kohtunik vilistanud vea (kuid seda siis väikese hilinemisega võrreldes kontakti toimumise hetkega). Järgnevas olukorras tuleks vilistada viga V13-le, kes põhjustab illegaalse kontakti liikudes ründaja silindrisse üritades samal ajal lüüa palli M17 käest ära.
OBR – Korvpallireeglid, ingl k. Official Basketball Rules
OBRI – Korvpallireeglite tõlgendused, ingl k. Official Basketball Rules Interpretations
3. Palli sulustamine/tõkestamine
S2 on läbimurdel ja läheb sammudelt viskele. Kaitsja V21 jälitab teda ning üritab pealeviskele kätt peale panna. Kaitsja suudab esmalt näppudega puudutada palli ning seejärel lööb käega vastu tagalauda. Pall tabab viskest tagalauda, põrkab seejärel rõngale ning sealt korvist eemale. Kohtunikud otsustavad mitte vilistada.
OBR 31.2.4 Palli tõkestamine esineb siis, kui:
- Mängija puudutab korvi või tagalauda siis, kui pall on mängust pealeviskest, viimasest või ainsast vabaviskest kokkupuutes korvirõngaga(rõngal);
- Mängija põhjustab korvi värisemist või haarab korvirõngast selliselt, mis kohtuniku arvates takistas pallil korvi minemast või põhjustas palli mineku korvi
OBRI 31-13 Kui pealeviske ajal mängija puutub tõusvat palli, siis kõik palli tõkestamise ja sulustamise piirangud kehtivad edasi.
Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Kaitse mängija puudutab küll esmalt legaalselt tõusvat palli, kuid peale seda jäävad kehtima kõik palli tõkestamist puudutavad piirangud. Seejärel tabab V21 käega tagalauda selliselt, et tagalaud hakkab vibreerima. Samaaegselt või vahetult peale V21 tagalaua puudet puutub tagalauda ka pall, peale mida põrkab pall veel rõnga välisservale ja sealt korvist eemale. Kui kohtuniku hinnangul laua vibreerima panek võis mingilgi määral mõjutada palli korvi mitte minemist, siis tuleks fikseerida palli tõkestamine ja ründavale võistkonnale määratakse 2 punkti. Mäng jätkub audi sisseviskega otsajoone tagant Valgele võistkonnale.
4. Ebasportlik viga – jalaga vastase takistamine
P45 saab otsaaudist söödu kolmepunkti joonest meeter lähemalt ning läheb hüppelt keskpositsiooni viskele, mida ei vii lõpuni vaid söödab tagasi korvi alla lõiganud P7-le. Viskelemineku käigus tabab P45 jalaga kaitsemängijat V5 ja kohtunikud vilistavad ründaja vea. Peale videokorduse vaatamist muudetakse ründaja viga ebasportlikuks veaks.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kaitsemängija V5 üritab vältida kontakti ründajaga ning liikuda külje pealt mööda. Viskel olev mängija P45 teeb liigutuse parema jalaga oma silindrist välja ning põhjustab sellega ebavajaliku kontakti kaitsjale ohtlikkusse kohta. Juhul kui kontakt oleks toimunud erinevasse kohta, siis võiks sellist jala oma silindrist välja sirutamist tõlgendada ka ründaja veana.
5. Ebasportlik viga ja korvi mitte lugemine
S22 lõikab söödu vahelt ja alustab põrgatades kiirrünnakut. V1 põhjustab selja tagant kontakti vastu vasakut kätt üksinda korvile liikuvale S22-le, kes seejärel viskab palli korvi. Kohtunikud vilistavad ebasportliku vea V1-le ja tühistavad visatud korvi.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Korvile suunduva mängija S22 ja korvi vahel ei ole ühtegi vastast ning V1 põhjustab kontakti selja tagant lüües S22-le vast vasakut kätt. Samuti ei ole alanud veel viskele minek kuna kontakti hetkel S22 pole veel püüdnud palli kahte kätte, mistõttu tuleks määrata ebasportlik viga neljanda kriteeriumi järgi. Visatud korv tuleb tühistada kuna viskele minek polnud vea vilistamise hetkel veel alanud ning mäng jätkub S22 kahe vabaviskega ning Sinise võistkonna audi sisseviskega audisisseviske joonelt eesalast ja rünnakuajaks 14 sekundit.
6. Kontakt vastu nägu – tavaline viga
V22 eksib kiirrünnakus lähiviskel ja võitluses lauapalli eest põhjustab V22 kontakti S11 näkku ning kohtunikud vilistavad vea V22-le.
OBR Artikkel 33.1 Ründemängija ei või sirutada oma jalgu või käsi oma silindrist välja põhjustades sellega illegaalse kontakti kaitsemängijaga selleks et võimaldada endale rohkem ruumi.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. V22 poolt põhjustatud kontakt ei liigitu ühegi kriteeriumi alla, et seda käsitleda ebasportliku veana. Tegu on võitlusega palli eest ja tavalise korvpalli situatsiooni tagajärjel tekkinud juhusliku kontaktiga. Iga kontakt näkku ei ole veel tingimata ebasportlik viga.
