Optibet Rahvaliigas algas värskelt uueks hooajaks registreerimine ning uus korvpalliaasta pole enam mägede taga. Enne järgmist hooaega on hea meenutada veel eelmise korvpalliaasta parimaid, kui jätkame oma traditsiooni intervjueerida erinevate divisjonide kõige väärtuslikumaid mängijaid.
Seekordses intervjuus annab vastuseid FUN sarja eelmise hooaja kõige väärtuslikum mängija Kalle Kotkas, kes Massu meeskonna ridades viskas põhihooajal keskmiselt 19,3 punkti mängus ning aitas lõpuks oma tiimi finaali.
Millal ja kuidas Sa hakkasid korvpalli mängima? Milline on lühidalt Sinu mängijakarjäär olnud?
Korvpalliga olen tegelenud umbes 37 aastat. Mingist suurest mängijakarjääris minu puhul rääkida ei saa. Alguses käisin koos isaga kaasas ja pigem vaatasin, kuidas nemad mängivad ning kui juba veidi suuremaks sain, läksin juba ise korvpallitrenni, kus ma väga kaua ei viitsinud käia. Kahjuks minu aja treeneritel polnud just eriti palju aega meiega tegeleda, kuna ajad olid keerulised ja tuli tegeleda saja asjaga, et ellu jääda. Trenn nägi pigem välja nii, et poisid ja pallid visati saali ja eks me siis seal ise tegime midagi ja pusisime. Pärast seda olengi mänginud pigem oma lõbuks ja koos sõpradega.
Kuidas sattusid Massu meeskonda?
Massu meeskonnaga olen mina koos mänginud 18 aastat. Massu kui meeskond oli juba enne mind täitsa olemas ja sinna kutsus mind mängima sugulane.
Iseloomusta palun enda poolt Massu meeskonda, mis on teie tugevused ja mis võiks platsil paremini välja tulla?
Meie kohe kindlasti ei mängi mingit akadeemilist korvpalli, meie mäng on pigem lihtne ehk siis rünnakul mõned katted ja vise. Meie tugevuseks võib ehk nimetada seda, et meil on kõik suutelised suhteliselt hästi sisse viskama, kui selleks võimalus avaneb. Teiseks tugevuseks on äkki see, et tunneme üksteist väga hästi ehk siis teame kinnisilmi, mis teine teeb ja kus on. Tahame me või ei taha, siis meie nõrkus on meie vanus. Meil on kõik mehed 40 pluss ehk siis nõrkus on füüsiline suutlikus, mis aastatega läheb järjest kehvemaks.
Kes on Sinu lemmik korvpallur nii Eestis kui laias maailmas? Miks just need mängijad?
Kui nüüd maailmast lemmikuid otsida, siis on nendeks kohe kindlasti Stephen Curry ja Nikola Jokic. Ma pole kunagi mingi Lebroni fänn olnud, pigem meeldivad sellised mehed, kes ainult oma füüsise pealt ei mängi. Eestist nagu ei oskagi lemmikut välju tuua, aga ilusaid mänge on tegema hakanud Kristian Kullamäe. Äkki siis tema?
Kellega tippkorvpalluritest Sinu enda mängustiil kõige rohkem sarnaneb? Iseloomusta palun ennast kui korvpallurit.
Ennast on keeruline iseloomustada, aga eks ma puhtakujuline viskaja olen ja seda põhiliselt kolmesejoone tagant. Vahest suudan ka mõne hea söödu anda. Kui veel noorem olin, sai ka korvi alla läbi murtud, aga seda jääb aastatega järjest vähemaks.
Oletame, et saaksid ühe hooaja profikorvpallurina veeta enda valitud treeneri käe all. Kes oleks see (kuulus) endine või praegune Eesti või välismaa treener, kelle käe all tahaksid selle hooaja teha ning miks?
Kuna olen vana kooli mees, siis ma valiks selleks treeneriks mõne käredama tegelase. Väga meeldib mulle Šarunas Jasikevicius. Ta on näidanud, et suudab ka kehvema satsiga nagu Kaunase Žalgiris jõuda arvestatava tulemuseni. Ma olen seda usku, et trennis ei peagi mugav olema ja asju peabki emotsionaalselt rääkima ja tegema. Uuema aja treenerid tunduvad mulle liiga leebed ja rahulikud.
Mis on Sinu lemmik korvpallireegel ning millise reegli Sa võimalusel esimese asjana ära muudaksid? Miks?
Mulle väga meeldis, kui umbes 2010. aasta paiku nihutati kolmesejoont tahapoole. Kui oleks minu teha, siis võiks see joon vabalt olla samas kohas kui NBAs. Ehk siis veel kaugemal korvist.
Kui saaksid ühes mängus olla Eesti meeste koondise peatreener, siis kelle paneksid algviisikus väljakule ning miks just need mängijad?
Praegu on Eestil korvpallis suhteliselt head ajad ja seda esimest viite meest panna polegi nii kerge, kuna mõnes liinis on meil korralike mehi mitmeid. Mängu paneks ma juhtima Kristian Kullamäe. Seda alguses, pärast liiguks ta “number kahe” kohale ja tema asemel tuleks Kerr Kriisa. Koos Kullamäega tuleksid platsile Janari Jõesaar, Henri Drell ja Artur Konontšuk. Kui vastastel on “number neli” suur ja tugev, siis vahetaks ta välja Kaspar Treieri vastu. Keskmängijaks paneksin ma Maik-Kalev Kotsari.
Millega Sa päriselus tegeled?
Töötan Päästeametis ja põhilised tegevused on ennetus ja elanikonnakaitse.
