Kõik, kes elu jooksul aktiivselt sporti on teinud, teavad suuremal või vähemal määral, mida tähendab vigastada saada.
Just raskete traumade korral võib juhtuda, et sportlane langeb depressiooni, kaotab enesekindluse või eemaldub spordist sootuks. Samuti oleme näinud atleete, kes pärast pikka vigastuspausi enam endise intensiivsusega sportida ei suuda või ei julge. Uurisime hinnatud spordipsühholoogilt ja Tartu Ülikooli spordipsühholoogia lektorilt Aave Hannuselt ja tänaseks pärast korduvate vigastuste tõttu karjääri lõpetanud korvpallur Janar Soolt, kuidas sellistel puhkudel motivatsiooni säilitada ja tagasilöökidest üle olla.
Esimene reaktsioon: šokk
26-aastaselt põlvetraumade tõttu tippspordist taandunud korvpallur Janar Soo profikarjäär sai väga keerulise alguse. Olles gümnaasiumi lõpetanud ja 100% tippspordile pühendunud, vigastas mängumees hooajaeelses sõpruskohtumises raskelt põlve. „Vigastus oli peaaegu jackpot. Meniskid katki, külgside (MCL) osaliselt rebenenud ja ristatiside (ACL) täielikult rebenenud. Esimene reaktsioon oli loomulikult täielik šokk! Sain kohe aru, et tegemist on raske vigastusega. Sellist raksu ma rohkem kuulnud ega tundnud pole,” meenutab Soo. Korvpallur tunnistab, et väga adekvaatselt ta vigastuste tõsidust hinnata ei osanud ja tal tekkis mure, kas ta ikka sportlasteed jätkata saab. „Õnneks selgitas doktor Madis Rahu mulle selgelt ja arusaadavalt, mis edasi saama hakkab, ja sealt sain lootust juurde.”
Spordipsühholoogi Aave Hannuse sõnul ongi pärast vigastust esmatähtis saada hinnang ekspertidelt. „Esimene samm on võimalusel saada spetsialistidelt usaldusväärseid prognoose. Uurida tasub, mida teiste sarnase vigastusega sportlastega tehtud on ja kuidas nad on taastunud. See aitab ärevust vähendada ja kontrollitunnet suurendada.”
Seejärel soovitab Hannus püstitada uued, lühiajalised eesmärgid. „Sõltumata sellest, kui hea või halb vigastuse prognoos on, tasub püstitada eesmärgid, mille poole püüelda. Eesmärgid taastusraviks, ühe päeva eesmärgid ja kindlasti tuleb hoida end tegevuses.” Teadupärast elavad sportlased kindla režiimi järgi, kuid vigastus lööb rutiini sassi, tekib nõutus ja segadus ning sellega ka motivatsioonilangus. Seetõttu on Hannuse hinnangul väga oluline igapäevast aktiivsust hoida.
Loe edasi Ajakiri Sport veebiversioonist SIIT.
