Korvpallipodcastis “Möödavise” oli seekordse rekordpikkusega saate külaliseks treener Alar Varrak, kellega sai lisaks Venemaa esiliigas toimunule arutatud ka Eesti esiklubi BC Kalev/Cramo tegemiste kohta nii sel hooajal kui ajal, mil Varrak ise veel seal peatreeneriks oli.
Ilmselt pole kellelegi jäänud märkamata, et Cramol on tänavu olnud suuri raskusi korvialuste võõrmängijate komplekteerimisega, kui esimesena siia toodud mehed said kas vigastada või ei vedanud välja ning ka teise lainena saabunud täiendused pole seni erilist muljet jätnud.
Varraku sõnul on Cramo kaliibriga tiimi ja siin pakutavate palkade juures paratamatu, et tuleb võtta riske mängijatega, kes just äsja on läbi teinud raske trauma või siis saatnud oma senise karjääri jooksul korda mingeid hämaraid tegusid. “Eks meil siin on vedanud ka,” meenutas Varrak. “Näiteks (Cedric) Simmonsil oli pikk trauma ja lõpuks mängis väga hästi. (Frank) Elegar samamoodi.”
“Demonte Harper oli ka üks väga äge vend, kelle karjäär (pärast Cramot) jätkus tugevates liigades. Ma tean ka ta palganumbreid, kuna ta mängis Nenadi (Nenad Vucinic, endine Kalev/Cramo peatreener – toim.) käe all Itaalias ja me Nenadiga suhtleme siiani. Tal läheb väga hästi,” kiitis Varrak 30-aastast USA tagameest, kes pärast Eesti liigast lahkumist on pallinud Peterburi Zeniidis ning Türgi, Itaalia ja Hispaania kõrgliigades.
Komplekteerimises tehtud suurimaid ämbreid Varraku sõnul tõenäoliselt enam ei mäletatagi, sest need mehed tulid ja läksid. Aga temale jääb igaveseks meelde 213 cm pikkune Ukraina NBA mees Oleksi Petšerov. “Meil oli Petšeroviga ikka megaeriline suhe, kus me vihkasime üksteist. Sõber (Rait) Käbin saadab mulle vahest ikka pilte, kus ma Petšeroviga peal, kui ta tahab mul tuju tõsta või maha tõmmata,” naeris Varrak.
Kes ei mäleta, siis varasemalt karjääris kolme hooaja jooksul NBA väljakutel kokku 114 mängu pidanud ukrainlaste talent jõudis aastal 2015 välja Kalev/Cramosse, kus sai lõpuks viie mänguga kirja küll keskmiselt 12,6 punkti, aga veetis enamuse aja erinevaid traumasid teeseldes.
“Ta ei viitsinud midagi teha ja löödi igalt poolt minema. Ta oli supertalent, aga midagi teha ei viitsinud ja ainult talendi pealt mängis. Lõpuks oli 30-aastane ja siis enam talendi pealt ei mängi. Kaitses ta ei mänginud ja vähemalt meil Cramos oli tal pidevalt siit katki ja sealt katki ning pani ise diagnoose endale,” muigas endine Kalev/Cramo juhendaja.
Varraku sõnul oli Petšerov üheks oluliseks põhjuseks, et tol hooajal Tartule finaalseerias avamängu võitmisele vaatamata 1:4 alla jäädi. “See oli valus moment. Cramo kaotas pika perioodi jooksul vaid korra Eesti meistritiitli ja see oligi tol aastal. Mäletan, et esimese mängu võitsime kindlalt ja teises olime ees. Esimeses kohtumises ma Petšerovi mängu ei lasknud, aga teises mängus teisel veerandajal üldsuse survel panin sisse. Lõpuks kaotasime seeria neli-üks, kuna sealt tuli räme murrang.”
Varrak usub, et tänavune Cramo võib Ühisliigas põhiturniiri lõpuni vastu pidada ja taas endale play-offi koha napsata, kuid ohumärgid on olemas: “Väga raske saab neil olema, kui (Kyle) Vinalesega peaks midagi juhtuma või ta üle ostetama. Sellised asjad võivad ootamatult mängu tulla. Mäletan, kuidas meil (omal ajal) kõik läks ülesmänge ja siis nädalase vahega tulid (Frank) Elegar ja (Roberts) Freimanis teatama, et “aitäh treener, aga me nüüd läheme”. Sellisteks asjadeks peab olema valmis.”
Varraku sõnul käivad sellised ohud paratamatult Kaleviga kaasas, kuigi ta pole kursis, millised lepingud tänavu põhimängijatega tehtud on. “Aga minu ajal pidevalt Müür (Martin Müürsepp – toim.) ütles, et ära lase sellel nii palju mängida, ta läheb ju varsti minema,” muigas Varrak.
Kuula saadet:
