Eesti meeste korvpallikoondis alustab 20. veebruaril võõrsil Põhja-Makedoonia vastu 2021. aasta EM-valiksarja mängudega. Kolm päeva hiljem võõrustatakse kodus Itaaliat. Gustav Adolfi Gümnaasimi legendaarses võimlas toimus 5. veebruaril pressikonverents, mille käigus avaldas koondise värske peatreener Jukka Toijala 16 koondislast, kellega järgmises kahes mängus arvestatakse. Vahetult pärast pressikonverentsi vastas Eesti koondise loots Korvpall24.ee küsimustele.
Üks suur üllatus selles 16-mehelises nimekirjas on Sten Soku puudumine. Miks teda pole?
Rääkisin Steniga mitmeid kordi telefoni teel ja saime ka mõned korrad kokku ning juba paar nädalat tagasi andis ta mulle teada, et tal on tervisega probleeme. Leppisime kokku, et ta annab infot, kuidas tema seisund on. Eelmisel nädalal enne Kalevi kohtumist Zeniidiga ütleski ta mulle, et ta tervislik seisund pole muutunud ja ta ei ole valmis koondist selles mängudeaknas aitama. Sellest on kahju, aga peame keskenduma mängijatele, kes meil olemas on. Meie tagaliin peaaegu sama, mis oli mängus Serbia vastu. Loomulikult tahaksin, et väljakul oleks kogenud mängija, nagu Sokk seda on, aga hetkel see pole kahjuks võimalik.
See oli siis tema otsus?
Ütleme nii, et kui ta tervis lubaks, oleks ta kindlasti koosseisus. Mulle meeldib, kuidas ta Kalevis mängib, kuidas ta toob väljakule energilisust ja on efektiivne. Ta mängib hästi. Aga kahjuks ta ütles, et ta pole 100-protsendiliselt võimeline koondist aitama ja ma austan tema otsust.
Meil on mängujuhi positsioonile panna kaks väga noort mängumeest (Kristian Kullamäe ja Kerr Kriisa – toim.) ja veidi kogenum Rait-Riivo Laane. Kas see tähendab, et näiteks Kerr Kriisa võib teenida tänu sellele mänguminuteid?
Me oleme hoolikalt tema tegemisi jälginud. Loomulikult pole ettevalmistusaeg pikk. Saame enne mängu Põhja-Makedoonia vastu teha 4-5 harjutuskorda ja nagu ma enne ütlesin, jääb nimekirja 14 mängijat. Ma ei ütle neid nimesid täna, aga tema võib olla üks neist, keda testitakse treeningute käigus, et kas ta saaks hakkama või mitte. Vanus pole minu jaoks probleem. Ma olen näinud noort Petteri Koponeni meeskonda tulemas ja vastutust kandmas ajal, kui ta oli 18-aastane. Nii et asi pole noores eas vaid selles, kuidas ta väljakul mängib. Me kõik oleme noored mingi aeg ja siis jääme vanaks. Ma usun, et ta on üks neist noortest mängijatest, kellel paistab tulevikus kindel koht Eesti korvpallis ja praegu me tahame teda proovile panna.
Kas ka Rain Veidemani näete mängujuhina?
See on meie jaoks üheks võimaluseks, kui olude sunnil peame teda sel positsioonil kasutama. Meil on vaja kaht tagameest, kes suudavad palli kontrollida. Enam ei ole traditsiooniliselt ühte kindlat mängujuhti, kes palliga toimetab. Pigem on meil vaja kahte või isegi kolme meest, kes suudavad palli liigutada. Rain Veidemani ei näe me mängujuhina selle klassikalises mõistes, aga kindlasti saab ta meid palliga toimetamisel aidata.
Kalev/Cramost on kuus mängijat. Kas loodad nendevahelisele heale koostööle?
See tuleb abiks, neil on pikk ühine minevik ja see teeb koostöö palju lihtsamaks, kui nad igapäevaselt koos harjutavad ja mängivad. Nad teavad, kuidas näiteks Kitsing mängib pick and pop olukorda ja kuidas Jõesaar oma sisselõikeid teeb. See aitab. Kui näiteks vaadata, kuidas mängib Tšehhi koondis, siis enamik koondislastest mängivad CEZ Nymburk’i meeskonnas. Nii et põhimõtteliselt klubi eest mängides valmistuvad nad ka koondisemängudeks. See on meie eelis.
Mis on Su plaan Henri Drelliga, kes pole sel hooajal just palju mängida saanud?
Me oleme sel teemal Henriga palju rääkinud ja mul on hea meel, et ta sai sel nädalal 18 minutit mängida ja kogus natuke enesekindlust. Kindel on, et kui mängija klubis üldse mängida ei saa, siis pole nii, et tuled ja saad mängida koondise eest. Drell tuleb Tallinnasse varem kui teised, kuna tal on klubil väike mängupaus ja saab seetõttu varem ka harjutama hakata. Ta on suures mängunäljas ja 100-protsendiliselt motiveeritud. Nagu ma enne mainisin, kui ta poleks klubi eest üldse mänginud, oleks see suur probleem, aga õnneks on ta mänguminuteid kogunud ja see on ainult hea.
Esimese mänguni on jäänud kaks nädalat. Kindlasti oled läbi mõelnud, kuidas mängima hakkate? Kas proovite mängida kiiret mängu või pigem aeglasema tempoga nagu meie koondis eelmise peatreeneri juhtimisel mängis?
Vaadates mängijaid, kes meil nimekirjas on, arvan, et peame mängima kiiret korvpalli. Peame suutma väljakul kiire tempo peale panna ja ruumi tekitada. Detailidesse laskumata võin öelda, et meil pole korvi all sellist selg ees korvi all mängijat, kellele rünnakust rünnakusse pall anda ja ta sealt punktid toob. Seetõttu peame rünnakul tempo kiireks ajama. Kaitses peame olema väga aktiivsed ja mitte passiivseks jääma.
Kõik mehed suudavad visata kolmeseid…
See võib olla meie trumbiks. Sellepärast peamegi mängima nii, et tekiks viskekohad (Kristjan) Kitsingule, (Siim-Sander) Venele ja teistele. Ma ei karda rohkeid kolmepunktiviskeid. Kui me viskame mängus 30 kolmest ja 20 kahest, siis see võib olla hea. Kõik sõltub sellest, kui kvaliteetseid viskekohti me suudame luua.
Millise tulemusega oled rahul nendest kahest kohtumisest?
Loomulikult võtame ühe mängu korraga ja proovime mõlemad mängud võita. Teame, et see on kuuemänguline võistlus. Veidraks teeb formaadi see, et esimesed kolm meeskonda neljast pääsevad edasi, sest Itaalia on korraldajana juba edasi. Aga arvan, kui me võidame, siis proovime võita võimalikult suurelt ja kui kaotame, üritame kaotada võimalikult minimaalselt, sest viimane mängudeaken võib osutuda äärmiselt huvitavaks. Pole vahet, kas meie seis on pärast esimest kahte kohtumist 2-0 või 0-2, sest see kõik on äärmiselt keeruline tänu Itaaliale. Oleme täiesti uues olukorras, kuna meil on meeskonna ettevalmistamiseks aega neli päeva. Põhja-Makedoonial on muidugi sama olukord. Tavaliselt toimub 2-3 nädalane koondiselaager, kus sa saad mängijaid tundma õppida. Peame olema targad ja pärast mänge näeme, kas olime edukad või mitte.
