Kuigi maailmas möllab koroonaviirus ja enamik korvpalliliigasid on tänavuse hooaja lõpetanud, siis Eesti Korvpalliliidu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna jätkub korvpallikohtunike tegevust lahkav rubriik “Mis vile?”, mille eesmärk on kord kuus tutvustada ja selgitada korvpallireeglite nüansse läbi konkreetsete olukordade Paf Eesti-Läti liigast.
Ka sel korral paneme vaatamiseks välja viis videot erinevatest mänguolukordadest, mille juures on kohtunike üksikasjalik selgitus, kas olukord lahendati väljakul õigesti ning milline on korvpallireeglite järgi situatsiooni korrektne tõlgendus.
Ergutame teid Korvpall24.ee Facebooki lehel või Korvpalligrupis “Mis vile?” rubriigi lugude all küsima lisaküsimusi või pakkuma välja olukordi, mida oleks vaja selgitada.
Sel korral on üks klippidest ajendatud ühe lugeja konkreetsest küsimusest. Pikaaegsest korvpallifännist küsija tõi välja mitu erinevat olukorda ning teisi lahkame järgmistel kordadel. Ülejäänud situatsioonid käsitlevad jooksu ja tagasimängu reeglite nüansse.
“Mis vile?” 1. osa leiab SIIT.
“Mis vile?” 2. osa leiab SIIT.
“Mis vile?” 3. osa:
Hüppepallist saab palli oma valdusesse V20, kes söödab selle liikumises olevale V10-le, kes püüab palli ja läheb sammudelt viskele.
Korvpallireeglid (punkt 25.2.1) Mängija, kes palli kättevõtmisel liikus, võib teha kaks sammu peatumiseks, sööduks või pealeviskeks:
– esimene samm on siis, kui üks jalg või mõlemad jalad korraga puudutavad põrandat peale palli enda valdusesse saamist;
– teine samm on peale esimest sammu siis, kui teine jalg või mõlemad jalad samaaegselt puudutavad põrandat.
Tulemus: Vale otsus kohtunike poolt. Mängija V10 püüab palli, kui parem jalg on juba maas (0 samm) ning teeb sealt vasak–parem sammudelt viske. See, et mängija sammudes olles muudab liikumise rütmi ja suunda, ei ole määrusterikkumine.
Mängija V15 sooritab põrgatuselt läbimineku ja sammudelt pealeviske.
Korvpallireeglid (punkt 25.2.1) Mängija, kes palli kättevõtmisel liikus, võib teha kaks sammu peatumiseks, sööduks või pealeviskeks:
– esimene samm on siis, kui üks jalg või mõlemad jalad korraga puudutavad põrandat peale palli enda valdusesse saamist;
– teine samm on peale esimest sammu siis, kui teine jalg või mõlemad jalad samaaegselt puudutavad põrandat.
Tulemus: Õige otsus kohtunike poolt. Mängija V15 võtab palli kätte parem jalg maas (0 samm) ning teeb sealt vasak–parem sammudelt viske. See, et mängija sammudes olles muudab liikumise rütmi ja suunda, ei ole määrusterikkumine.
Mängija M6 söödab palli mängijale M1 ning kohtunik vilistab tagasimängu.
Korvpallireeglid (30.3.1 ja 30.3.2) Võistkond valdab eesalas elusat palli kui:
– tema mängija seisab mõlema jalaga eesalas, hoides, püüdes või põrgatades palli eesalas või;
– tema mängijad söödavad palli omavahel eesalas.
Palli loetakse reeglivastaselt naasnuks tagaalasse siis, kui palli valdava võistkonna mängija oli viimane, kes puudutas palli oma eesalas ja seejärel sama võistkonna mängija oli esimene, kes puudutab palli:
– olles ise kontaktis tagaalaga või;
– pall on puudutanud selle võistkonna tagaala.
Korvpallireeglid (11.1) Mängija asukoht väljakul määratakse koha järgi, kus ta väljakut puudutab.
Kui mängija hüppas üles ja on õhus, säilitab ta sama asukoha, kus ta viimati väljakut puudutas. See kehtib ka piirjoonte, keskjoone, kolmepunkti joone, vabaviskejoone, vabaviskeala või otsatormamisvea poolkaare piiravate joonte suhtes.
Tulemus: Õige lahendus kohtunike poolt, kuna mängija M6 valdas palli eesalas ning M1, kes palli püüdis õhus, hüppas üles tagaalast (keskjoonelt).
Mängija P9 annab pika söödu kiirrünnakusse, mille keskjoone läheduses võtab vahelt V5, liikudes palliga eesalast tagaalasse.
Korvpallireeglid (30.1.2) Palli loetakse reeglivastaselt naasnuks tagaalasse siis, kui palli valdava võistkonna mängija oli viimane, kes puudutas palli oma eesalas ja seejärel sama võistkonna mängija oli esimene, kes puudutab palli:
– olles ise kontaktis tagaalaga või;
– pall on puudutanud selle võistkonna tagaala.
Piirang kehtib kõigi mänguolukordade jaoks võistkonna eesalas, kaasa arvatud audist palli sissevise. Samas ei kehti piirang eesalast üles hüpanud mängijale, kes palli õhus püüdes saab uue pallivaldamise oma võistkonnale ja seejärel maandub palliga tagaalas.
Tulemus: Kohtunikelt vale otsus, kuna võistkondlik pallivaldamine selles olukorras algab hetkest, kui mängija V5 püüab eesalas palli, vahetult enne üles hüppamist. Sellises olukorras V5 ei tohi maanduda palliga tagaalasse. Kui V5 oleks selle palli püüdnud juba õhus olles, oleks tal olnud õigus maanduda tagaalas ning tagasimängu ei ole.
Mängija M16 teeb katte V8-le alguses otsajoone läheduses ning siis hiljem kolmepunktijoone juures.
Korvpallireeglid (33.7) Lubatud kate on siis, kui katet tegev mängija on:
– paigal (oma silindris) hetkel, kui kehakontakt toimub;
– mõlema jalaga põrandal hetkel, kui kehakontakt toimub.
Lubamatu kate on siis, kui katet tegev mängija:
– liikus hetkel, kui kehakontakt toimus;
– katte tegemisel seisvale vastasmängijale, väljaspool viimase vaatevälja, ei jätnud piisavalt ruumi kehakontakti vältimiseks;
– liikuva vastasmängija puhul ei arvestanud aja ja ruumi elemente, kui kontakt toimus.
Kui kate tehakse seisva vastasmängija vaateväljas (ees või kõrval), võib mängija teha katte ilma kokkupuuteta nii lähedale kui soovib.
Tulemus: Lõpuks kohtunikelt õige otsus, kuigi kattevea oleks pidanud juba varem vilistama. Esimeses olukorras M16 liigub puusaga V8-le kontakti ning samuti ei arvestanud liikuva vastase puhul aja ja ruumi elemente. Järgnevas olukorras M16 liigub V8-le kontakti, lükates teda tasakaalust välja – kate tuleb teha ilma kontaktita. Viimase kontaktina on M16 vasaku jalaga oma silindrist väljas, millega takistab V8 liikumist.
“Mis vile?” rubriik sünnib koostöös Eesti Korvpalliliidu ja Korvpall24.ee portaaliga. Kord kuus tuuakse esile viis videot huvitavatest olukordadest koos kohtunike kommentaariga. Kui soovite märku anda mõne olukorra kohta, mis vajaks lähemat selgitamist, saatke e-kiri aadressil info@korvpall24.ee.
