Tänavu Eesti korvpallimeistriks kroonitud BC Kalev/Cramo treeneripingil tegi ainsa mehena täishooaja kaasa abitreener Indrek Reinbok, kes alustas aastat Alar Varraku abimehena, kuid lõpetas hooaja leedulase Donaldas Kairyse alluvuses.
41-aastane Reinbok mängis tagamängijana kümmekond aastat Eesti meistriliigas ning on saanud sellel tasemel juba Tallinna Kalevi meeskonnas ka peatreenerina kätt proovida.
Kalev/Cramo abitreenerina teise Eesti meistritiitli järjest võitnud Reinbok sõnas intervjuus Korvpall24.ee portaalile, et tema jaoks oli tänavune hooaeg üsnagi raske ja kurnav, kuid väärikas punkt tiitli näol jättis lõpuks sisse hea tunde.
Kuna alles hiljuti tuli uudis, et Kalev/Cramo pikendas peatreener Kairysega lepingut ning jätkab ka Reinbok, siis väga pikalt puhata treenerid ei saa, kuna uueks hooajaks on vaja meeskond komplekteerida. Selle tööga on vaikselt juba ka alustatud, kui agendid hakkasid kevade tulles saatma klubidele järgmiste potentsiaalsete staarmängijate videoid.
Mis tunne oli võita Eesti meistritiitel?
Hea tunne! Tundus, et hooaeg oli päris pikk ja kurnav. Lõpuks sai sellele väärikas punkt pandud.
Millised olid Sinu ülesanded sellel hooajal abitreenerina?
Abitreenerite roll oli päris põhjalik. Peamise tööna väljaspool platsi tuli valmistada peatreenerile ette nii vastaste mänguplaani skauting kui ka oma võistkonna mängude analüüs. Peatreener sai niimoodi puhta materjali, millega edasi töötada. Lisaks oli treeningutel erinevad ülesanded abitreeneritele jagatud.
Teise abitreeneri Giedrius Zibenasega jagasite omavahel ülesanded ära?
Meil oli tööjaotus teada ja tegime mõlemad sarnast tööd, väikeste erinevate nüanssidega. Lõpuks panime kahepeale materjali kokku.
Mida abitreenerid mängu ajal koguaeg paberile kirjutavad?
Kairys kindlasti tõi mängu analüüsi poolt päris palju juurde ja isegi võiks öelda, et kahe abitreeneri jaoks oli see paras katsumus. Ütleme nii, et suuremate võistkondade juures teeb seda tööd rohkem abitreenereid. Päris kõike, mida me seal tegime, ei tahakski ma avalikult lahata. Üldises plaanis analüüsisime oma mängu erinevaid aspekte, mida matemaatiliselt teiste mängudega võrdlusesse panna. Konkreetses mängus jooksvalt analüüsisime, kuidas meil läheb: kust meie rünnak on parasjagu edukas, kas me saame punkte korvi alt või kaugvisetest, kas me saame pick and roll’ist punkte. Sama käib ka vastase kohta ehk kust meile parasjagu skooritakse. Need on sellised andmed, mis statistikalehe pealt välja ei tule. Treenerina näed seda ka oma silmaga, aga kui ikkagi numbriline pool toetab, siis on see väga hea info, mida kasutada ka hiljem, kui sinna videopilt juurde panna.
Kui Alar Varrak lahkus ja Kairys tuli, siis palju Sinu õlule raskust langes? Kui palju Kairys tahtis sinult infot mängijate kohta ja kui sujuv see üleminek oli?
Meil oli Varraku ja Martin Müürsepaga kokkulepe, et ma annan detailset siseinfot ainult vajalikul määral. Kuna võistkond vajas restarti ja mõlemad endised treenerid on südamega selles võistkonnas kinni, siis meile tundus, et kui peatreenerile räägime kõiki olukordasid oma eelnevast vaatevinklist, siis on restarti raskem teha. Kindlasti oli eelmisel treeneritekolmikul tekkinud omad eelistused ja käekiri ning me ei tahtnud seda uuesti lauale tuua. Soovisime, et uus peatreener saaks võistkonna valgelt lehelt – tal ei oleks mingeid eelarvamusi, eelistusi ja ta ise küsiks vajalikku infot, mida ta oma silmaga ja tunnetuslikult näeb. Usun, et see oli õige otsus nii teha. Paistis, et osad mängijad leidsid tänu sellele hea hingamise.
Kas mängijatele oli treeneri vahetus mõnes mõttes šokk?
Nii mängijatele kui taustajõududele oli see korralik raputus. Tuli hakata kiiresti uusi asju õppima. Tegemist on küll väikeste nüanssidega, aga selleks, et need sisse viia, peab antud tasemel ikkagi päris palju spetsiifilist tööd tegema.
Mida panid Kairyse kõrval treenerina töötades poole hooajaga kõrva taha?
Igalt treenerilt on palju õppida. Olen nautinud neid hetki nii meeste võistkondade kui ka koondiste juures, kus saad teiste treeneritega koos töötada. Konkreetselt Kairyse puhul avaldas kindlasti muljet tema mänguanalüüs läbi video. Ta on sellel alal meie lähiregioonis kindlasti üks tugevamaid ja suure kogemustepagasiga. Tema enda poolt välja töötatud süsteem on põhjalik ja ta oli järjepidev, mis on treeneri poolt eriti oluline aspekt. Treeningutel oli põnev jälgida ja kaasa aidata sellele, kuidas tulla poole hooaja pealt, võita võistkonna usaldus ja panna nad ühtse rusikana tööle. See oli väga raske ja keeruline periood, müts maha.
Kas vastab tõele, et jätkad Kairyse kõrval ka uuel hooajal ning jääb sinu roll eeldatavalt samaks?
Niimoodi lehed kirjutavad (naerdes – toim.)! Usun küll, et mu roll jääb samaks. Siinkohal oleneb alati sellest, milline abitreener veel kõrvale tuuakse või leitakse koguni võimalusi rohkemaks. Vara rääkida, aga tundub, et sarnaselt praegusele töötaks see masin meie jaoks treeneritebrigaadis päris hästi.
Annad sa abitreenerina suve jooksul ka mingi endapoolse panuse meeskonna komplekteerimisel?
Tegelikult on treenerite roll suvel üpris suur. Neid mänge, mida tuleb mängijate väljasõelumisel üle vaadata, on väga palju. Kui üks inimene seda tegema hakkaks, siis muutuks see loteriiks. Mida rohkem inimesi antud infoga töötab, seda parema ja põhjalikuma tulemuse saab kätte.
Kas selles osas töö juba käib?
Vaikselt algas see juba hooaja lõpufaasis. Agendid muutuvad aktiivsemaks ja hakkavad saatma pikki nimekirju nii-öelda maailma parimatest mängijatest. Põhjalikumalt saab hakata siis tegutsema, kui hooaeg on läbi saanud ja treener paneb visiooni koos peamänedžeriga paika, millist tüüpi mängijaid otsime. Arvan, et kui eestlastega on esimesed läbirääkimiste voorud tehtud, siis hakatakse taas ka rohkem välismaalaste poole vaatama.
Millal näeme sind taas Eesti meistriliigas peatreenerina?
Esimene kord see poleks, aga loodame, et kunagi see aeg tuleb uuesti!
