Fantaasiasporti nähakse tänapäeval endiselt põlualuse hobina ja nohikute pärusmaana, kuhu pole tõsisel tööinimesel asja. Tegelikkuses on fantaasiaspordi harrastamine imeheaks viisiks õppida riskide majandamist, strateegilist mõtlemist ja meeskonna tasakaalustamist – oskus, mis tuleb kasuks nii tööalaselt kui vabal ajal. Kasiinode ja kihlveokontorite arvustamisele ja võrdlemisele keskenduva portaali kasiinodeestis.ee/tasuta-spinnid/ spordifanatid räägivad põgusalt fantaasiaspordi ajaloost ja selle harrastamise kasuteguritest – fantaasiatiimi mänedžer saab õpitud teadmisi edukalt rakendada ka teistes eluvaldkondades.
Fantaasiasport on põhimõtteliselt spordimeeskonna majandamise simulaator – mängija võtab omale mänedžeri rolli ja proovib aktiivselt tegutsevatest sportlastest kokku panna tasakaalustatud meeskonna. Potentsiaalsete tiimiliikmete liitumiskõlbulikkust määravad nende tegelikes spordialades saavutatud tulemused ning peale fantaasiaklubi kokkupanekut hakkab tiim teenima punkte vastavalt sellele, kuidas käib liikmete käsi “päris”mängudes.
Nagu mänedžerile kohane, on mängijal võimalik fantaasiaklubi liikmeid kõrgema punktiskoori teenimise nimel osta, müüa ja vahetada. Fantaasiakorvpalli reeglitega täpsemaks tutvumiseks on tark ette võtta Gunnar Poomi koostatud põhjalik fantaasiakorvpalli ülevaade.
Fantaasiaspordi harrastamine algas kahe maailmasõja vahel
Esimene mäng, mida võiks lugeda fantaasiaspordi eelkäijaks, on 1930. aastal Clifford Van Beeki poolt loodud “National Pastime”. Pea saja aasta vanuse lauamängu ülesehitus oli tänapäeva standardite kohaselt lihtne, kuid tollal täiesti uudne – tegemist on mänguga, mis kasutas võitja väljaselgitamiseks pesapalli MLB-liiga reaalsete mängurite tulemusstatistikaga pesapallikaarte. Täringupaari veeretatud tulemus ja mängija tegelikes kohtumistes saavutatud tulemused määrasid ära, kas veeretus võidab või ei.
Sarnaseid, edukatest sportlastest inspireeritud ja neid kasutavaid mänge ilmus järgmistel aastakümnetel veelgi, kuid fantaasiaspordi hobina harrastamine sai tõelise hoo sisse alles 1960. aastatel – arvatavasti tänu televiseeritud spordiülekannetele. Tänapäeval käib fantaasiaspordi harrastamine põhiliselt internetis ning interneti laiemat kättesaadavust võib pidada põhjuseks, miks fantaasiaspordi populaarsus kasvas 1990. aastatel suisa plahvatuslikult.
Fantaasiaklubi loomine treenib hinnatud oskuseid
Eduka korvpalli fantaasiameeskonna koostamine ja hooaja kõrge punktiskooriga lõpetamine nõuab harjutamist ja vilumust, kuid harjutamise tulemused räägivad enda eest. Mängijate valimine nõuab mänedžerilt oskust näha suurt pilti, kõrvutada erinevate mängijate statistikat ja ennustada, kas kindla mängija kasuks otsustamine võib hooaja lõpuks end ära tasuda. Juhuslikult langetatud valikud ja õnne peale lootma jäämine ei tasu.
Samale järeldusele jõudsid 2018. aastal ka Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased – saamaks teada, kas fantaasiaspordi edus on suurem osakaal oskustel või õnnel, analüüsiti ühel maailma suurimal fantaasiaspordisaidil FanDuel kasutajate poolt loodud klubide kahe hooaja tulemusi. Uuringu käigus hinnati mängijate tulemuste stabiilsust terve hooaja vältel ning tulemused näitavad, et läbimõeldud valikud tähendavad püsivalt sarnaseid tulemusi (olgu nendeks võidud või kaotused).
Hindamisel võeti arvesse ka osalejate mängusagedust ning leiti, et regulaarselt fantaasialiigas osalevad tiimihaldurid olid harvaste mängijatega võrreldes edukamad ning nende tiimide võitude sagedus on pühapäevamängurite omadest märgatavalt kõrgem. Kolmanda viisina õnne ja oskuste osakaalu hindamiseks kõrvutas uuringugrupp mängijate saavutatud tulemusi omaloodud algoritmi poolt genereeritud tulemustega – sadade tuhandete simulatsioonide tulemuste läbikammimine näitas, et mängijad tegid tiime pooljuhuslikult kokku pannud algoritmile pea alati pähe.
Korvpall on üks populaarsemaid fantaasiaspordialasid
Korvpalli rahvusvahelise korraldamise eest seisab FIBA ehk Rahvusvaheline Korvpalliliit, kuid fantaasiaspordil on FIBA-le oma vaste ehk FSGA (Fantasy Sports & Gaming Association ehk Fantaasiaspordi ja -mängude Ühing). FSGA esindab fantaasiaspordile keskendunud organisatsioonide huvisid, kuid kogub ka fantaasiamängurite kohta demograafilist ja statistilist informatsiooni.
2023.aastal USA-s läbi viidud uuringu kohaselt on korvpall populaarsuselt teine fantaasiaspordiala – fantaasiakossu harrastab 32% vastanutest. Võrdluseks: kõige populaarsem fantaasiasport on oodatult ameerika jalgpall (79%), korvpallile järgnevad pesapall (22%), hoki (12%) ja tavajalgpall (11%). Korvpalli populaarsuse põhjuseks on füüsilise spordiala populaarsus – kes ei tahaks oma tegelikkuses erinevatesse klubidesse kuuluvaid lemmikründajaid, tagamängijaid ja keskmängijaid ühe lipu alla kokku tuua!
Eestikeelse fantaasiakorvpalli mängimiseks napib võimalusi
Hooaegadel 2018/19 kuni 2021/22 oli eestlaste ja lätlaste jaoks mobiiliäpi kaudu vabalt kättesaadav Eesti-Läti Korvpalliliiga fantaasialiiga ehk võimalus luua kohaliku liiga mängijatest isiklik tiim, kellega iganädalaselt teiste mängijate vastu minna. Tänaseks on kohaliku fantaasialiiga korraldamine lõppenud, kuid Korvpalliliiga peasponsoriks oleva kihlveokontori kodulehel on endiselt saadaval paar fantaasialiigat – nende seas ka FIBA EuroBasket.
Fantaasiakossu kihlveokontori väliseks proovimiseks soovitab Korvpall24.ee-le spordiala ülevaate kirjutanud Poom rahvusvahelisi tiimikoosteplatvorme portaalides Yahoo, ESPN ja Fantrax – neist viimases on fantaasiakossu proovinud ka Korvpall24. Fantaasia Fred lõpetas hooaja 20-st 11. kohal – miks mitte proovida, kas sinul läheb paremini!
