Kahe viimase hooaja toel TalTech/Alexela ridades silmnähtava arenguhüppe teinud Rasmus Andre ületas sel suvel järjekordse olulise verstaposti, kuuludes esmakordselt enda karjääris Eesti meeste korvpallikoondise kandidaatide sekka.
22-liikmelisse nimekirja pääsemine on juba saavutus omaette, kuid veelgi märgilisemaks teeb olukorra noore mängumehe kuklas tiksuv lootus, et hea tegutsemise ja platsile peegelduva eneseusu toel on tal reaalne võimalus mängida end Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.
Selleks, et teekond Riias ootava alagrupi ja suursuguste vastaste poole muutuks unistusest reaalsuseks, tuleb 21-aastasel Andrel kogenud mängumeeste keskel tõestada, et tal on olemas kõik, mida rahvuskoondis ühelt ääremängijalt vajab. Korvpall24.ee portaal uuriski Andrelt lühiintervjuus otse ja ausalt, millised emotsioonid teda sel meeliülendaval perioodil valdavad ning kuidas tal andeka pundiga kokku sulandumine edeneb.
Rasmus, Sa said esmakordselt enda karjääris Eesti meeste korvpallikoondise kutse ja õiguse teha kaasa Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ettevalmistusprogrammis. Millised emotsioonid Sind valdasid, kui Sulle see otsus teatavaks tehti?
See oli mu jaoks täielik üllatus! Alguses helistas mulle Raido Roos (korvpalliliidu spordidirektor – toim.) ja ta ütles, et Heiko Rannula (rahvuskoondise peatreener – toim) tahab minuga kõne teha. Sel hetkel oli mul küll sees selline soojuse tunne. On äge tunne saada kutse meeste koondisesse.
Kui Sa möödunud hooajale tagasi vaatad ja isiklike saavutuste peale mõtled, siis kas Sa oskasid oma arenguhüppe pealt seda kutset oodata?
Tegelikult üldse mitte. Ma tõesti ei osanud kutset oodata ja see mõjus mu jaoks tohutu üllatusena. Eks ma ikka mõtlesin, et oleks ju äge, aga otseselt mingit ootust või lootust mul küll ei olnud. Sellepärast oligi vahva, kui need kõned tulid.
Millal Su telefon nende esimeste kõnedega helisema hakkas?
Olen aru saanud, et sain hilisema kutse, aga eks me mängijatena teadsime ikkagi varem kui üldsus.
Mis Sa ise arvad, mis on Su silmnähtava edasimineku valem? Mis Sind TalTechis soosis?
Ma arvan, et TalTech üleüldiselt kogu oma tervikuga. Ausalt ka – TalTechi staff, kommuun ja jüngrid on niivõrd ägedad. Nii ülikoolielu kui ka kõik selle kõrval, eesotsas Hendrik Volli (TalTechi rektoraat – toim.) ja Tiit Langiga (TalTechi rektor – toim.), kuuluvad täielikku tippu. Iga väike detail mängis rolli.
Sa oled kogenud rahvuskoondislaste keskel saanud nüüdseks ka teha oma esimese trenni, eks?
Jah! (Muigab.)
Kuidas esmane kokkupuude mõjus?
Täna midagi erilist ei olnud. Tegime üldkehalist ettevalmistust ja saime peale visata. Kossupall on veits teistsugune, see oli mulle täiesti uus, nii et täna ma väga sisse ei visanud (Naerab.). Loodan, et mida aeg edasi, seda paremaks läheb.
Loomulikult on juba 22 parema sekka pääsemine tohutult kõva saavutus, aga oleme ausad, sisimas tahab iga mängumees pääseda ka suurde mängu. Mis tuleb Sul ära teha, et Sa suudaksid sõelast läbi murda ja augusti lõpus sammud Riia poole seada?
Kindlasti on see iga mängumehe soov, aga ausalt öeldes ei oska ma isegi öelda. Ma väga ei mõtle selle peale. Mul on hea meel, et ma üldse sain siia algsesse nimekirja ja võimaluse selle pundi keskel päriselt pühenduda. Eks ma nooremaid kutte ikka tean ja vanemaid käisin ise Unibet Arenal vaatamas… Võtan lihtsalt päev korraga.
Mis on Sinu hinnangul selle pundi võimuses peagi algaval EM-il saavutada?
Mina usun, et oleme võimelised kõiki võitma. Oleme ausad – kui väljakule lähme, on platsil 5 vs 5 mängijat ja üks pall. Otseselt ei ole ju tegelikult kellelgi mingit eelist. Korvpall on äge mäng ja meie pundi võimuses on kõiki võita!
Kas Sa saad anda väikese sneak peak’i, kus võib Sind järgmine hooaeg mängimas näha?
See on veel täiesti selgumisel.
