Korvpalluri profikarjäär kestab tavapäraselt umbes 10-15 aastat, üksikutel erandjuhtudel ka rohkem. On aga terve hulk mängijaid, kelle karjäär jääb oluliselt lühemaks ning juba 20-ndate eluaastate keskel otsustatakse oma eluga edasi minna ning mõne teise ameti peale suunduda. Mõnikord kaovad järsku pildilt mängijad, kellel oleks talenti ja oskusi küll, et edasi pürgida, ning korvpallisõpradel jäävad küsimused õhku, et miks nii. Korvpall24.ee portaal alustab siinkohal artikliseeriat, kus vaatame veidi ringi viimase paarikümne aasta jooksul Eesti korvpalli meistriliigas mänginud meeste hulgas ning proovime tabada mõningaid just selliseid, kelle karjäär ootamatult lühikeseks jäi.
Esimesena on intervjueeritava pingis Karmo Allikas, kes kunagi moodustas noorte A-klassis Eesti meistriks tulles koos Rait Käbiniga täiesti pidurdamatu dünaamilise duo. Tol momendil juba ka kõrgliigas toimetanud Allikas pääses meistriliigas pingiotsale istuma juba 16-aastaselt, kuid juba napid kaheksa aastat hiljem otsustas ta mängimise lõpetada. Miks 196 cm pikkune ülimalt jõuline suur äär, kes väga osavalt suutis (nagu ta ise enda kohta ütleb) p*rse ees korvi alla trügida ning oma konksud korvi panna, nii vara karjääri ära lõpetas, kuigi 20-ndate eluaastate alguses tegi ta hooaja, kus kogus Andres Sõbra käe all keskmiselt peaaegu 13 punkti ja 7 lauapalli?
Allikas meenutas läbi mõnusa huumoriprisma oma lühikeseks jäänud korvpallurikarjääri, kus pallisaali pääsemiseks tuli enne kohustuslikud suusaringid ära teha, kus madala lae tõttu polnud võimalik normaalselt visata, kus Kurgjärve spordilaagri saunas õlle kõrvale meistriliiga meeskondi komplekteeriti, kus Margus Metstakiga koos mängides oli vaid juuli sinikate vaba kuu, kus Andres Sõber saatis ta esialgu saali nurka omaette toimetama, aga leidis siis üles ja hakkas noort meest usaldama ning kus Aivar Kuusmaa otsustas pedagoogilistel eesmärkidel ühel hetkel talle palli söötmise lõpetada.