Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” jätkab, kui sel korral vaatame väikese hilinemisega tagasi märtsikuusse, et rääkida lahti Paf Eesti-Läti liiga viis kohtunike otsust, mis selgitamist vajaksid.
Vaatamisele tulevad Kregor Hermeti kaitseviga, Mikk Jurkatamme läbimurre, Ronalds Zakise jõuline tegutsemine Manny Suareze vastu, Suareze ebasportlik viga ning tartlaste korvi takistamine.
NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!
- Liikumises mängija ja kehakontakt
V8 saab liikumises palli ning alustab põrgatusega läbimurret. Seejärel toimub kehakontakt kaitsjaga S13 ning kohtunikud fikseerivad kaitsevea.
OBR Artikkel 25.2.1
- mängija, kes palli kättevõtmisel liikus, võib teha kaks sammu peatumiseks, sööduks või pealeviskeks:
- kui peale palli püüdmist alustab mängija põrgatamist, siis peab pall käest lahkuma enne teist sammu
- esimene samm on siis kui üks jalg või mõlemad jalad korraga puudutavad põrandat peale palli enda valdusesse saamist;
- teine samm on peale esimest sammu siis kui teine jalg või mõlemad jalad samaaegselt puudutavad põrandat;
OBR Artikkel 33.4 Palli valdava mängija katmine
Kui kaitsemängija on sisse võtnud õige kaitseasendi, siis võib ta vastase katmiseks liikuda, kuid ta ei tohi välja sirutada oma käsi, õlgu, puusi ega jalgu tõkestamaks temast möödapõrgatavat vastasmängijat.
Õigeks otsustuseks olukorras blokeerimine/otsatormamine – palliga mängija korral – peab kohtunik lähtuma järgmistest põhimõtetest:
- kaitsemängija peab olema õiges kaitse algasendis, näoga vastase poole ja mõlema jalaga põrandal;
- kaitsemängija võib seista paigal, liikuda küljesuunas või tagasi säilitamaks kaitseasendit;
- liikudes, säilitamaks õiget kaitse algasendit võivad üks või mõlemad jalad hetkeks tõusta põrandalt juhul, kui mängija liigub küljesuunas või tagasi, kuid mitte palliga mängija suunas;
- kaitsemängija peab kokkupõrke punktis olema esimesena ja kehakontakt peab toimuma kehasse. Kui kokkupõrge toimus kehasse, siis loetakse, et kaitsemängija oli esimesena kokkupõrke kohas;
- olles õiges kaitseasendis võib kaitsemängija oma silindri sees ennast pöörata selleks, et pehmendada kokkupõrget või vältida vigastust
Otsus: Õige otsus kohtunikelt. Liikumises oleva mängija puhul on oluline, et peale palli püüdmist lahkuks pall käest enne teist sammu. Antud olukorras püüab V8 palli hetkel kui vasak jalg on maas ning seda loetakse 0-sammuks. Peale seda teeb mängija sammu paremaga ning pall lahkub põrgatuseks käest enne kui vasak jalg puudutab maad – legaalne liigutus ründemängija poolt. Järgnevas olukorras on kaitsemängija S13 sisse võtnud legaalse kaitse asendi kuid minetab selle kuna liigub palliga mängija suunas, mistõttu on tema kontakti eest vastutav ning kohtunikel tuleb fikseerida viga kaitsemängijale.
- Legaalne kaitseasend ja ründaja poolt tekitatud kontakt
S7 alustab läbimurret korvile ja sooritab sammudel lähiviske. Tekib kehakontakt kaitsjaga V16, mille tõttu S7 kukub auti ning vise ei taba. Kohtunikud lasevad mängul jätkuda ning jätkuolukorras saab lauavõitluses palli S44 , kelle vastu teeb viskel vea V20.
OBR Artikkel 33.3 Kaitsemängija on sisse võtnud õige lähteasendi kaitses, kui:
- ta on näoga vastase poole, ja
- tal on mõlemad jalad põrandal.
OBR Artikkel 33.4 Palli valdava mängija katmine
Kui kaitsemängija on sisse võtnud õige kaitseasendi, siis võib ta vastase katmiseks liikuda, kuid ta ei tohi välja sirutada oma käsi, õlgu, puusi ega jalgu tõkestamaks temast möödapõrgatavat vastasmängijat.
Õigeks otsustuseks olukorras blokeerimine/otsatormamine – palliga mängija korral – peab kohtunik lähtuma järgmistest põhimõtetest:
- kaitsemängija peab olema õiges kaitse algasendis, näoga vastase poole ja mõlema jalaga põrandal;
- kaitsemängija võib seista paigal, liikuda küljesuunas või tagasi säilitamaks kaitseasendit;
- liikudes, säilitamaks õiget kaitse algasendit võivad üks või mõlemad jalad hetkeks tõusta põrandalt juhul, kui mängija liigub küljesuunas või tagasi, kuid mitte palliga mängija suunas;
- kaitsemängija peab kokkupõrke punktis olema esimesena ja kehakontakt peab toimuma kehasse. Kui kokkupõrge toimus kehasse, siis loetakse, et kaitsemängija oli esimesena kokkupõrke kohas;
- olles õiges kaitseasendis võib kaitsemängija oma silindri sees ennast pöörata selleks, et pehmendada kokkupõrget või vältida vigastust
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kaitse V16 võtab sisse legaalse kaitseasendi ning säilitades selle terve rünnaku liikudes külgsuunas paralleelselt ründemängijaga. S7 initseerib kehakontakti kaitsega, kuid kuna kaitsemängija on legaalne, siis on õige otsus selles olukorras viga mitte vilistada. Jätkuolukorras haarab V20 parema käega ründemängija S44 vasakust käest ja korrektselt määratakse isiklik viga V20-le.
- Fake
K30 saab palli low-postis, keda kaitseb S44. K30 alustab selg ees põrgatusega korvi suunas liikumist ning teise kehakontakti peale kukub S44 põrandale. Kohtunikud annavad hoiatuse teesklemise eest.
OBR Artikkel 33.16 Vea teesklemine
Teesklemine on mängija poolt simuleeritud igasugune tegevus näitamaks, et talle on tehtud viga, et seeläbi saavutada eelist. See kehtib nii ründaja kui kaitsja puhul.
OBR Artikkel 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehakontakti kui:
- teeskleb vea välja petmiseks;
OBRI 36-12 Millal iganes mängija teeskleb vea toimumist, järgnev protseduur rakendub:
- Ilma mängu peatamata, kohtunik näitab vea teesklemise signaali kõverdades käsivart küünarnukist kaks korda ülevalt alla.
- Järgmise mängu seisaku ajal kommunikeeritakse hoiatus mängijale ja võistkonna treenerile. Mõlemad võistkonnad võivad saada ühe vea teesklemise hoiatuse.
- Järgmine kord, kui ükskõik milline mängija samast võistkonnast teeskleb vea väljapetmiseks, määratakse tehniline viga. See kehtib ka juhul kui ei teki mänguseisakut eelneva hoiatuse kommunikeerimiseks mängijale ja võistkonna treenerile.
- Kui toimub ülemäärane teesklemine vea väljapetmiseks ilma kontaktita, võib määrata tehnilise vea koheselt ilma et hoiatus oleks antud.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt anda hoiatus teesklemise eest. Kaitse S44 võtab esimese kontakti kehaga vastu ja teise kontakti puhul viskub ise põrandale- pea kuklasse, käed maandumiseks taha.
- Ebasportlik viga
V17 teeb vaheltlõike ning alustab kiirrünnakus põrgatusega palli viimist eesalasse, mille peatab veaga selja tagant kaitsja S44. Kohtunikud vilistavad tavalise kaitse vea ning otsustavad kasutada IRS-i. Peale videokorduste vaatamist määratakse S44-le ebasportlik viga.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kohtunikel on õigus igal mängu hetkel videokordusest üle vaadata, kas vilistatud tavaline viga tuleb tõsta ebasportlikuks või diskvalifitseerivaks veaks. S44 haarab mõlema käega ründemängijat selja tagant, mida ei saa pidada ürituseks mängida palli, olenemata sellest et kontakt vasaku käega on palli lähedale. See tõttu kvalifitseerub antud kontakt esimese kriteeriumi ( C1) järgi ebasportlikuks veaks. Veelenam ei asetse kontakti põhjustamise hetkel ühtegi vastast korvile suunduva mängija ja korvi vahel ning kontakt on põhjustatud selja tagant, mistõttu liigitub see ka neljanda kriteeriumi järgi (C4) ebasportlikuks veaks.
- Palli sulustamine/tõkestamine
K33 saab söödust palli korvi ja sooritab hüppelt lähiviske. Pall põrkab rõnga peal ning kaitsemängija M15 lükkab palli minema. Kohtunikud fikseerivad palli tõkestamise ning loevad 2 punkti ära.
OBR 31.2.4 Palli tõkestamine esineb siis, kui:
- Mängija puudutab korvi või tagalauda siis, kui pall on mängust pealeviskest, viimasest või ainsast vabaviskest kokkupuutes korvirõngaga(rõngal);
- mängija puudutab palli, korvi või korvilauda pärast vabaviset, millisele järgneb veel vabavise (-visked) siis, kui pallil on veel võimalus korvi minna;
- mängija sirutab käe altpoolt läbi korvirõnga ja puudutab palli;
- kaitsemängija puudutab palli või korvi siis, kui pall on korvis ja takistab pallil läbimast korvi;
- Mängija põhjustab korvi värisemist või haarab korvirõngast selliselt, mis kohtuniku arvates takistas pallil korvi minemast või põhjustas palli mineku korvi
- mängija haaras korvirõngast ja mängib palli.
OBR 16.1.2 Pall loetakse korvis olevaks siis, kui väike osa palli mahust on seespool rõngast ja allpool rõnga tasapinda.
OBRI 31.23 Väide: Tegu on palli tõkestamisega kui kaitsemängija puudutab palli, mis on korvis.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt. Hetkel kui M15 puudutab palli, on pall juba väikese osaga korvi sees, mistõttu ei ole kaitsjal õigus seda enam puudutada.
