Eesti Korvpalliliidu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna jätkub korvpallikohtunike tegevust lahkav rubriik “Mis vile?”, mille eesmärk on kord kuus tutvustada ja selgitada korvpallireeglite nüansse läbi konkreetsete olukordade Paf Eesti-Läti liigast.
Iga kuu paneme vaatamiseks välja viis videot erinevatest mänguolukordadest, mille juures on kohtunike üksikasjalik selgitus, kas olukord lahendati väljakul õigesti ning milline on korvpallireeglite järgi situatsiooni korrektne tõlgendus.
Ergutame teid Korvpall24.ee Facebooki lehel või Korvpalligrupis “Mis vile?” rubriigi lugude all küsima lisaküsimusi või pakkuma välja olukordi, mida oleks vaja selgitada.
“Mis vile?” 1. osa leiab SIIT.
“Mis vile?” 2. osa viis videot on teie ees:
Mängija sinine 44 saab liikumiselt palli, paneb selle põrkesse ning võtab kätte sammudelt viskeks.
Korvpallireeglid ( punkt 25.2.1) Mängija, kes palli kättevõtmisel liikus, võib teha kaks sammu peatumiseks, sööduks või pealeviskeks:
– kui peale palli püüdmist alustab mängija põrgatamist, siis peab pall käest lahkuma enne teist sammu;
– esimene samm on siis kui üks jalg või mõlemad jalad korraga puudutavad põrandat peale palli enda valdusesse saamist;
– teine samm on peale esimest sammu siis kui teine jalg või mõlemad jalad samaaegselt puudutavad põrandat
Tulemus: Õige otsus kohtunike poolt. Mängija sinine 44 püüab palli kui vasak jalg on juba maas (0 samm) ning võib teha 1-2 pidurduse. Edasi paneb mängija sinine 44 palli põrkesse ning võtab selle kätte jällegi alles siis kui tema vasak jalg on maas (0 samm) ning teeb sealt parem – vasak sammudelt viske. See, et mängija sammudes olles muudab liikumise rütmi ja suunda ei ole määrusterikkumine.
Mängija punane 43 sooritab lay-up pealeviske ning mängija valge 9 üritades palli blokeerida lööb käega vastu tagalauda.
Korvpallireeglid (31.2.4) Palli tõkestamine esineb siis, kui:
– mängija puudutab korvi või tagalauda siis, kui pall on mängust pealeviskest, viimasest või ainsast vabaviskest kokkupuutes korvirõngaga (rõngal);
– mängija põhjustab korvi värisemist või haarab korvirõngast selliselt, mis kohtuniku arvates takistas pallil korvi minemast või põhjustas palli mineku korvi
Tulemus: Vale lahendus kohtunike poolt kuna mängija valge 9 puudutas tagalauda alles peale seda kui pall oli sealt põrganud ning ei omanud enam võimalust korvi minna. Selline juhuslik tagalaua puude (kuna ta ei mõjutanud kuidagi palli lendu) tuleb jätta tähelepanuta.
Mängija punane 43 saab kohtunikult palli audi sisseviskeks ning peale seda teeb mitu sammu (ca 2 meetri ulatuses) ja hoiab palli 5 sekundit enne kui ta selle väljakule söödab.
Korvpallireeglid (17.3.1) Auti sisseviskav mängija ei tohi:
– kasutada rohkem kui 5 sekundit pallist vabanemiseks;
– liikuda külgsuundades rohkem kui 1 meeter kohtuniku poolt osutatud kohalt enne pallist vabanemist. Samas on lubatud liikuda taha suunas niipalju kui asjaolud võimaldavad.
Tulemus: Vale lahendus kohtunike poolt kuna mängija punane 43 rikkus audis liikumise reeglit liikudes külgsuunas ca 2 meetrit. Liikumine on lubatud ainult otsajoone taga ja seda siis kui mängus visati korv (vabavise). 5 sekundi määruserikkumise punkt fikseeriti õigesti.
Mängijad sinine 33 ja valge 18 osalevad hüppepallis ning pärast määrustepärast pallipuudutust hüppab mängija sinine 0 ülesse oma eesalast, püüab õhus palli ning maandub enda võistkonna tagaalas.
Korvpallireeglid (30.1.2) Palli loetakse reeglivastaselt naasnuks tagaalasse siis, kui palli valdava võistkonna mängija oli viimane, kes puudutas palli oma eesalas ja seejärel sama võistkonna mängija oli esimene, kes puudutab palli:
– olles ise kontaktis tagaalaga või;
– pall on puudutanud selle võistkonna tagaala.
Piirang kehtib kõigi mänguolukordade jaoks võistkonna eesalas, kaasa arvatud audist palli sissevise. Samas ei kehti piirang eesalast üles hüpanud mängijale, kes palli õhus püüdes saab uue pallivaldamise oma võistkonnale ja seejärel maandub palliga tagaalas.
Tulemus: Kohtunikelt õige otsus kuna võistkondlik pallivaldamine selles olukorras algab hetkest kui mängija sinine 0 püüab õhus palli.
Mängija must 6 põrgatab palli üle keskjoone ning olles ise kahe jalaga eesalas põrgatab palli veel tagaalas ning läheb ka ise veel tagaalasse, enne kui põrgatab palliga eesalasse.
Korvpallireeglid (30.1.1) Võistkond valdab eesalas elusat palli kui:
– tema mängija seisab mõlema jalaga eesalas, hoides, püüdes või põrgatades palli eesalas või,
– tema mängijad söödavad palli omavahel eesalas.
Tulemus: Kohtunikelt õige otsus, kuna mängija must 6, olles kahe jalaga eesalas, põrgatas palli tagaalas, seega ta ei olnud veel eesalasse jõudnud. Ühtlasi peavad kohtunikud jälgima edasi 8 sekundi reegli täitmist.
“Mis vile?” rubriik sünnib koostöös Eesti Korvpalliliidu ja Korvpall24.ee portaaliga. Kord kuus tuuakse esile viis videot huvitavatest olukordadest koos kohtunike kommentaariga. Kui soovite märku anda mõne olukorra kohta, mis vajaks lähemat selgitamist, saatke e-kiri aadressil info@korvpall24.ee.
