Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” alustab uut hooaega viie erineva olukorra lahkamisega, mis oktoobri Paf Eesti-Läti liiga mängudes aset leidsid.
Novembri mängudest on välja valitud viis olukorda, kus selgitame topelt ebasportliku vea loogikat, lahkame ühte eksimust seoses ründeajaga ja õiget otsust jalaga mängu fikseerimata jätmise osas ning hindame ründemängija tegevust käega võrgu tõmbamisel ja kaitsemängija toimetamist kaitseasendis liikumisel.
NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!
- Topelt ebasportlik viga
V2 teeb vaheltlõike ning alustab kiirrünnakus põrgatusega palli viimist eesalasse, mille peatab veaga kaitsja M8. Kohtunikud vilistavad tavalise kaitse vea ning otsustavad kasutada IRS-i. Peale videokorduste vaatamist määratakse M8-le ja V2-le ebasportlikud vead.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
OBR Lisa F3.1 Järgnevaid mängusituatsioone on võimalik järgi vaadata igal mängu hetkel:
- kas tuleb lugeda 2 või 3 punkti
- Kohtunikud saavad mängu kinni pidada koheselt, et tuvastada kas vise oli sooritatud 2- või 3-punkti alast.
- Kohtunikud peavad tuvastama vajaduse videokorduse vaatamiseks tabava viske hetkest kuni järgmise mängu seisakuni.
- Kas tuleb anda 2 või 3 vabaviset kui viskajale tehti viga mittetabaval viskel
- kas määratud isiklik, ebasportlik või diskvalifitseeriv viga vastab selle vea kriteeriumile või tuleb seda muuta karmimaks või leebemaks või määratleda hoopis tehnilise veana;
- peale mängukella või rünnakuaja kella eksimust, et taastada õige aeg
- määratleda õige vabaviskaja
- määratleda ükskõik millises vägivalla aktis osalenud võistkonna liikmete, treenerite, abitreenerite või võistkonda saatvate isikute tegevus
- kohtunikud võivad mängu peatada koheselt, et üle vaadata vägivalla akti olukord või potentsiaalne vägivalla akti olukord.
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kohtunikel on õigus igal mängu hetkel videokordusest üle vaadata, kas vilistatud tavaline viga tuleb tõsta ebasportlikuks või diskvalifitseerivaks veaks. Samuti on igal mängu hetkel õigus üle vaadata igasuguse vägivalla akti olukorda ning määrata asjakohaseid karistusi. M8 haarab parema käega V2-e kerest, mida ei saa pidada palli mängimiseks ning tegu on mittevajaliku kontaktiga peatamaks vastase rünnakule minekut – ebasportliku kolmas kriteerium (C3). Kaitse poolt põhjustatud kontakti järgselt kaotab V2 korraks kontrolli palli üle ning teeb seejärel horisontaalse käega ebavajaliku vibutuse selja taha millega tabab M8-t ülemäärase jõuga näkku. Antud kontakt kvalifitseerub tugevaks kontaktiks (rängaks veaks) ehk ebasportliku teine kriteerium (C2). Kuivõrd mõlema vea karistused on võrdsed (2 vabaviset + küljeaut), siis need taanduvad ning mäng jätkub Valge võistkonna audi sisseviskega lähimast kohast, kus viga toimus ehk Valge võistkonna tagaalast keskjoone lähedalt. Rünnakuaeg jääb samaks ehk 21 sekundit.
- Rünnakuaeg
V4 saab kaitselaua palli ning söödab selle eesalas asuvale võistkonnakaaslase V5 suunas. Söödu lõikab vahelt M1, kes püüab palli õhust ja maandub sellega auti. Kohtunikud annavad audi sisseviske õiguse Valgele võistkonnale ning rünnakuaja kellale jäetakse 20 sekundit
OBR Artikkel 14.1.1 Võistkonna palli valdamine algab hetkest, mil selle võistkonna mängija valdab “elus” palli, hoides seda käes, põrgatades, või kui “elus“ pall on tema valduses.
OBR Artikkel 14.1.3 Võistkonna palli valdamine lõpeb, kui:
- Vastane saab palli oma valdusesse;
- Pall on muutunud „surnud“ palliks;
- Pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest(kätest).
OBR Artikkel 29.2.2 Rünnakuaja kell tuleb lülitada 24 sekundile, kui kohtunik on peatanud mängu vea või määrusterikkumise (samuti audi) puhul palli valdava võistkonna poolt ning audisisseviske õigus kuulub vastasele.
Rünnakuaja kell tuleb lülitada 24 sekundile ka siis, kui uus ründav võistkond saab audi sisseviske õiguse tänu vaheldumisi pallivaldamise õiguse (noole) järgi.
Kui audi sissevise sooritatakse selle võistkonna:
- Tagaalast, siis tuleb rünnakuaja kell lülitada 24-le sekundile;
- Eesalast, siis tuleb rünnakuaja kell lülitada 14-le sekundile.
Otsus: Vale otsus kohtunikelt. Kuivõrd M1 püüdis palli õhus kahte kätte, siis sellel hetkel tekkis Mustal võistkonnal meeskondlik palli valdamine. Seejärel kukub M1 palliga auti ning Valgel võistkonnal tekib audi sisseviskamisel uus palli valdamine. Kuna audi sissevise toimub Valge võistkonna eesalas, siis tuleks rünnakuaja tabloole panna 14 sekundit.
- Jalaga mäng ja rünnakuaja rikkumine
V13 alustab põrgatusega läbimurret ja üritab palli sööta V55-le. Sööt tabab M88 jalga ja kohtunikud otsustavad mitte vilistada. Jalast põrkunud palli järele hüppab M10 ning V7. Kõlab rünnakuaja sireen ja kohtunik vilistab 24-sekundi määruse rikkumise Valgele võistkonnale.
OBR Artikkel 13.2 Võistkonna Mängija ei tohi palliga, sihilikult jala mis tahes kohaga lüüa või blokeerida või rusikaga lüüa. Samas ei ole rikkumine palli juhuslik kokkupuude jala mistahes kohaga
OBR Artikkel 14.1.1 Võistkonna palli valdamine algab hetkest, mil selle võistkonna mängija valdab “elus” palli, hoides seda käes, põrgatades, või kui “elus“ pall on tema valduses.
OBR Artikkel 14.1.3 Võistkonna palli valdamine lõpeb, kui:
- Vastane saab palli oma valdusesse;
- Pall on muutunud „surnud“ palliks;
- Pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest(kätest).
OBR Artikkel 29.1.1 24 sekundi reegel: kui mängija valdab elus palli väljakul, peab tema võistkond pealeviske sooritama 24 sekundi jooksul.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt mitte vilistada jalaga mängu, kuivõrd tegu ei ole tahtliku palli löömise või blokeerimisega jalaga. M88 liigub kaitseasendis vasakule ja ründaja V13 söödab ise palli vastu tema jalga. Vale otsus kohtunikelt 24-sekundi määruse rikkumise fikseerimisel, sest enne 24 sekundi täitumist saab M10 palli enda kätte, millega lõppeb Valge võistkonna valdamine ning 24 sekundi operaator peaks 24 sekundi tabloole määrama uued 24 sekundit Musta võistkonna jaoks.
- Ründaja poolt võrgust tõmbamine
M1 sooritab läbimurdel lähiviske, mis tabab esmalt tagalauda ja seejärel 2 korda rõngast ning põrkab rõngast eemale. M23 hüppab lauapalli järgi ja selle käigus tõmbab parema käega võrgust, mis paneb korvirõnga värisema. Kohtunikud otsustavad mitte vilistada, mille järel M24 saab ründelauapalli.
OBR 31.2.4 Palli tõkestamine esineb siis, kui:
- Mängija puudutab korvi või tagalauda siis, kui pall on mängust pealeviskest, viimasest või ainsast vabaviskest kokkupuutes korvirõngaga(rõngal);
- Mängija põhjustab korvi värisemist või haarab korvirõngast selliselt, mis kohtuniku arvates takistas pallil korvi minemast või põhjustas palli mineku korvi
Otsus: Õige otsus kohtunikult mitte vilistada palli tõkestamist kuna M23 tõmbab parema käega võrgust sellel hetkel kui pall ei ole kokkupuutes rõngaga ning põrkab rõngast eemale. Seega võrgust tõmbamine ei mõjuta palli korvi mitte minemist.
- Kaitse liikumine A-st B-sse
S13 alustab sammudes läbimurret korvile ja hüppab üles viskele minekuks. Tekib kehakontakt kaitsjaga V24 ja kohtunikud vilistavad kaitsevea.
OBR Artikkel 33.3 Kaitsemängija on sisse võtnud õige lähteasendi kaitses, kui:
- ta on näoga vastase poole, ja
- tal on mõlemad jalad põrandal.
OBR Artikkel 33.4 Palli valdava mängija katmine
Kui kaitsemängija on sisse võtnud õige kaitseasendi, siis võib ta vastase katmiseks liikuda, kuid ta ei tohi välja sirutada oma käsi, õlgu, puusi ega jalgu tõkestamaks temast möödapõrgatavat vastasmängijat.
Õigeks otsustuseks olukorras blokeerimine/otsatormamine – palliga mängija korral – peab kohtunik lähtuma järgmistest põhimõtetest:
- kaitsemängija peab olema õiges kaitse algasendis, näoga vastase poole ja mõlema jalaga põrandal;
- kaitsemängija võib seista paigal, liikuda küljesuunas või tagasi säilitamaks kaitseasendit;
- liikudes, säilitamaks õiget kaitse algasendit võivad üks või mõlemad jalad hetkeks tõusta põrandalt juhul, kui mängija liigub küljesuunas või tagasi, kuid mitte palliga mängija suunas;
- kaitsemängija peab kokkupõrke punktis olema esimesena ja kehakontakt peab toimuma kehasse. Kui kokkupõrge toimus kehasse, siis loetakse, et kaitsemängija oli esimesena kokkupõrke kohas;
- olles õiges kaitseasendis võib kaitsemängija oma silindri sees ennast pöörata selleks, et pehmendada kokkupõrget või vältida vigastust
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Kaitse V24 võtab sisse legaalse kaitseasendi olles mõlema jalaga otsatormamisveata poolkaarest välja hetkel kui S13 hüppab üles viskele minekuks. Kohtuniku ülesanne sellises olukorras on hinnata, kas kaitsja hüppab vertikaalselt üles ja maandub samas punktis (A->A) või kaitsja hüppab ründaja suunas (A->B). Selle hindamiseks on kohtunikul võimalus kasutada väljaku jooni. Otsakaamera kordusest on hästi näha, et V24 hüppab üles punktist A ja maandub punktis B, mistõttu on tema kontakti eest vastutav. Mäng jätkub S13 kahe vabaviskega.
