Aastaid üheks Eesti tippmeeskonnaks olnud, kuid suvel mitmest kogenud profimängijast loobunud ja tublisti noorenenud koosseisuga Tartu Ülikooli meeskond on olnud selle suve Eesti korvpalli suurimaid küsimärke.
Meeskonna peatreener Priit Vene rääkis klubi ametlikul Facebooki lehel päev enne esimest ametlikku mängu hooajaeelsest ettevalmistusest ja Tartu Ülikooli ambitsioonidest uues Eesti-Läti ühisliigas.
Uus hooaeg on ukse ees. Milliste tunnetega homsele mängule vastu lähed?
Satsi oleks võinud natuke varem kokku saada, kuid (Kregor) Hermet oli koondisega ära. Koondise meestega on ikka see mure, et tulevad hiljem peale aga teised on enam-vähem terved. Loodan, et kõik klapib.
Kuidas oled rahul ettevalmistusajaga? Mõned noored mehed on päris heas füüsilises vormis. Trenni said kõik rahulikult teha?
Mõned on siin terve suvi otsa tööd teinud, nii nagu me kevadel lahku minnes plaanid paika panime. Seda, kes vaeva nägi hakkab pilt selgitama. Koondise meestel on suvisest tööst ja mängudest raskem kosuda aga loodame, et saavad hakkama.
Paari sõnaga ka Eesti-Läti korvpalliliigast. Mida seal oodata on? Kui palju on selliseid meeskondi, kellega võib-olla ei ole üldse võimalik mängida ja palju on selliseid, kellele võiks ise juba tuule alla teha?
Eks võistkondade järjestused kujunevad tavaliselt välja ikkagi eelarvete järgi. Kui Cramo ja VEF on täna mõlemad deklareerinud 1,4 miljonit, siis meil on sinna hästi pikk maa minna. Samas eelmine aasta me Cramot põhiturniiril korra võitsime. Läti poolelt on liidrid Ventspils ja VEF, kuid ka nendel on pikad sõidud ja kodus võib meil nende vastu isegi näkata. Üritame igat mängu võitma minna, sest kõigil on nõrkushetki ja kui meil kõik klapib, on kõik võimalik.
Mulle on vähemalt kõrvaltvaatajana jäänud selline mulje, et Sulle meeldibki just noorte meestega tööd teha. Oled Eestis ennegi neid klubisid juhendanud, kus on palju noori olnud.
Noorte puhul arengut on kiiremini näha ja pilt on realistlikum. Aga kindlasti tahaks ükskord juhendada ka sellist võistkonda, mis koosneks juba valmis meestest ja mängiks kuskil kõrgemal tasemel. Praegu seda võimalust pole. Aga kui noored mehed on ise valmis, kuulavad ja tahavad teha, siis on kõigil hea. See on hea, kui meil raske on, sest hea lõpptulemus rõõmustab ju kõiki. Eelmise aasta lõpus oli meil veidi ebaõnne ja vanemad mehed natuke vajusid ära aga tegelikult oli ka neid, kes ei ootanud, et me finaali jõuame.
Millised on sinu juhendatava võistkonna märksõnad? Millist mängu hakkate pakkuma?
Me proovime kaitses mängida agressiivselt; eelmise aasta süsteemid edasi arendada – mõned mehed on rohkem omandanud, mõned vähem; kindlasti peab olema kindel distsipliin, sest kui igaüks hakkab omaette mängima, siis tulemust ei tule.
Hooajaeelsete mängude ja turniiridega võib ilmselt päris rahule jääda? Kogu pilti need ei näita, aga midagi ikka.
Näitasid seda, et me oleme midagi omandanud. Hoidsime oma asjadest kinni ja mängisime oma mängu, vastased mängisid enda oma ja vahed kujunesid sellisteks nagu nad kujunesid. Eks see näitas seda, et me teeme oma asju võib-olla teistest paremini, see meie eesmärk on.
Kes on Tartu meeste kõige suuremad medalikonkurendid Eestis?
Hetkel on raske öelda, sest kõik võistkonnad pole ju lõpuni komplekteeritud. Cramo on seni ainsatena öelnud, et nad on valmis. Meie hoiame ka silmad lahti ja vastavalt võimalustele võib-olla leiame hooaja keskel samuti mingisuguse täienduse, nagu eelmine aasta Juliuse (Julius Kazakauskas – toim.). Kui saame kuskilt ühe lisakäigu juurde, siis saame ka meie tugevamaks. Üritame kindlasti sama koha peale välja jõuda, ei taha latti allapoole lasta.
Kuidas sulle uus saal meeldib? On selles hea treenerina mängida?
Me pole seal veel ühtegi ametlikku mängu mänginud, tõehetk on homme. Aga treeningmängudes on uus saal nagu uus saal ikka: ilus, puhas, tuled säravad. Ma arvan, et kui publik kaasa tuleb, siis saab sellest päris uhke karukoobas Tartu linnas.
