Eesti korvpallikoondisel on esimene mäng Serbia vastu tehtud ning loodetavasti sellega ka esimesed värinad üle elatud. 64:98 kaotusmängus meil selle turniiri suurima tiitlifavoriidi vastu mingeid võimalusi ei tekkinudki, aga arutamist pakkus see kohtumine ühe ja teise nurga alt kõvasti, kuna üks osa fänne sõimas meie tiimi maapõhja, aga teine osa keskendus sellele, et vastased olid ülikõvad ja meie võtmemängud on alles ees. Kumb see õigem suhtumine on?
Huvitaval kombel oli kõvasti menetlemist ka Läti fännidel ja ajakirjandusel, kuna lätlaste 20-punktiline allajäämine tuli paljude jaoks korraliku šokina. Oma koosa sai kätte imelikult käitunud ja lati alt läbi kukkunud lätlaste staar Kristaps Porzingis ning probleeme on Läti koondisel veel. Igatahes on paljud endised mängumehed saanud meedia vahendusel erinevaid asju arvata ning kütet tuleb pidevalt veel peale ka. Meie nurgast vaadates võiks see küte panna veel heledamalt põlema selle leegi, mis lätlased Türgi vastu kogu naha ja karvadega läbi kõrvetas.
Kõigest eelnevast ning näiteks ka Serbia legendaarse peatreeneri Svetislav Pešici laserteravast fookusest ja trikkidest pressikonverentsil, Heiko Rannula kriitikast Serbia mängul näidatud esituste kohta, Vasilje Micici mõtetest tänavuse EM-finaalturniiri osas, Läti koondise pehmusest, lätlaste plaanidest eestlaste vastu, Eesti koondise koosseisu tasakaalust või õigemini selle puudumisest ning mõnest teemast veel saate lugeda seekordses ülipikas päeviku sissekandes.
