Korvpallisõpradele, kes jälgisid pingsamalt eelmisel hooajal Saku II liiga mängude protokolle või huvitusid noormeeste U18 meistrivõistlustel toimuvast, on kindlasti silma jäänud Norman Rüütsalu nimi. Spordisõprade poolt armastatud ajakirjaniku Peep Pahvi juhendatud Keila Korvpallikooli meeskonnas nii Saku II liigas kui ka U18 sarjas võimsaid punktiskoore kogunud tagamängija on tegemas läbimurret ka suurema üldsuse ette, kui tõenäoliselt saab teda näha uuel hooajal meistriliiga tasemel.
18-aastane ja 188 cm pikkune Rüütsalu kogus eelmisel hooajal Saku II liigas 17 mänguga keskmiselt 28,3 minutit, 23,5 punkti, 5,5 lauapalli, 2,9 resultatiivset söötu, ühe vaheltlõike ja tema vastu tehti koguni 5,2 viga. U18 sarjas olid samad numbrid 25 minutit, 22,6 punkti, 5,5 lauapalli, 2,1 korvisöötu ja 1,1 vaheltlõiget.
Korvpall24.ee portaal võttis Rüütsaluga ühendust ning palus noormehel meenutada eelmist hooaega, rääkida oma suvisest treeninglaagrist koondisemeestega USA treeneri käe all ning ühtlasi saime teada ka selle, kus klubis tagamees tõenäoliselt oma meistriliiga karjääri alustab.
Kui kaugel oma kooliõpingutega oled, kas keskkool on nüüd läbi?
Keskkool on tegelikult veel lõpetamata, sügisest astun 12. klassi. Siiani käisin koolis Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis, kuid sellest aastast jätkan arvatavasti mõnes Pärnu koolis, sest loodetavasti hakkan mängima järgmisest aastast Pärnu meistriliiga satsi eest.
Tõusid mullu U18 sarjas ja II liiga üheks parimaks punktikütiks, kas see tase, mille välja mängisid, oli enda jaoks rahuldav?
Möödunud hooajaga võin isiklikus mõttes rahule jääda. Suvine ettevalmistus jäi raske hüppeliigese vigastuse tõttu poolikuks, seega ei osanud ette ennustada, kuidas mängima hakkan. Siiski suutsin hooaega väga hästi ja enesekindlalt alustada ning see enesekindlus püsis aasta lõpuni. Eelmisel hooajal tuli nii mõnigi 40-punkti mäng sisse, mida ma varasemalt ei olnud suutnud. Oli ka mõni mõõnahetk, kui mõnes mängus jäin selgelt oma tasemele alla, kuid üldjoontes jäin oma hooajaga väga rahule ja arvan, et tegin suure arengu.
U18 sarjas saite eduka põhiturniiri lõpetuseks final fouri, kuid seal jäite neljandaks. Kui valus medalita jäämine oli ning mis tagantjärele vaadates valesti läks?
Medalita jäämine oli väga valus, arvestades seda, kui võimsa põhihooaja olime teinud. Kogu põhiturniir läbida kõigest ühe kaotusega, oli meie klubi jaoks väga märkimisväärne, kuna tavaliselt oleme Eesti meistrivõistlustel jäänud põhiturniiril kohtadele 3.-8. Final fouris pidasime poolfinaalis Tartu meeskonnaga väga kõva lahingu ning napp kaotus röövis paljudelt meestelt tahtejõu ning seda oli ka pronksimängus näha. Ühesõnaga põlesime lihtsalt läbi.
Olid praegu EM-il mängiva U18 koondise kandidaatide nimekirjas ning talvel osalesid ka BSBC-l. Kas EM-koondisest väljajäämise põhjus oli tugev konkurents tagaliinis või midagi muud?
U18 koondisest jäin välja vigastuse tõttu, mille olin nädal enne U18 final fouri saanud. Kuna arstilt sain rohelise tule alles juuli keskel, ei jõudnud ma enam koondise tegemistesse sekkuda.
Kas jälgid U18 koondise tegemisi ja elad neile Eestist kaasa? Kuidas nende senist esitust EM-il hindad?
Mängude tulemusi ikka jälgin ja omadele poistele elan muidugi kaasa. Hinnates nende seniseid esitusi ütleks, et meeskond on ilusti oma ära teinud. Väiksemat eesmärki kui turniirivõit pole sellel satsil minu arvates põhjust seada.
Treenisid Iisakus koos päris nimekate palluritega. Kust tuli mõte sinna laagrisse minna ning kuidas trennide tase on ning kas said enda hinnangul hakkama?
Treenisin 23.-31. juulil Reinar Halliku poolt korraldatud laagris, kus laagri läbiviijaks oli väärt kogemustega NBA skills development treener Tremaine Dalton. Teises liigas Reinar Halliku korvpallikooli vastu mängides jäin ma Reinarile silma ning ta hakkas minust rohkem huvituma ning kutsus sinna laagrisse. Reinari eesmärk oligi kutsuda laagrisse Daltoni näol selline mees, kes näitaks nö Ameerika stiili. Väga paljusid asju, mida Tremaine meile selgitas, Euroopa korvpallis ei õpetata, seega olid need trennid väga huvitavad ja teistsugused. Trennide tase oli väga kõrge, kuna osales palju nimekaid mehi Eesti koondisest ja meistriliigast ning ka mõni hea tasemega välismaa mängumees, kelle Tremaine endaga kaasa oli võtnud. Isiklikus plaanis tuli see laager mul väga hästi välja. Nii mõnigi kord tuli ette olukordi, kus sain harjutustega palju paremini hakkama, kui mõni kogenud Eesti koondise mängumees. Kõige rohkem hindan siiski selle laagri juures seda, kuidas Tremaine mind korvpalli teise nurga alt vaatama pani ning see, et suutsin temaga luua nii head suhted, et ta on väga hea meelega nõus mind tulevikus oma tutvustega aitama ning kutsuma oma laagritesse.
Nüüd on Sul see hetk, kus tuleb murda meesteklassi, kui on soov korvpalliga kõrgemal tasemel jätkata. On Sul plaanid tehtud, kas üritad korvpallis järgmist sammu astuda?
Just selle sama laagri läbitegemine kasvatas minus tohutult eneseusku ning kindlalt üritan korvpalliga minna nii kaugele kui võimalik.
Kus uuel hooajal mängimist jätkad? Kas mängupaik on selge või mis võimalused Sul lahti on?
Nagu alguses mainitud sai, löön loodetavasti tulevaks hooajaks käed Pärnu Sadama satsiga.
Kas Pärnu asi seisabki hetkel kooli leidmise taga või on mingid muud asjad lahendamata veel?
Praegu olen nö Pärnus tryout’il, kuid peatreener Heiko Rannula on ka mind eelnevalt jälginud ja minuga väga rahul olnud. Kuuldavasti on ta minuga juba tulevaks hooajaks arvestanud, kuid täiesti ametlikku vastust ei ole veel antud. Kohe, kui selle vastuse saan, hakkan kooli vahetusega tegelema.
