Kui Kris Killing poleks treener, siis võiks ta kindlasti olla sorava jutuga müügimees. Siiski on ta praegu õiges kohas ja teeb tööd mida armastab. Selliselt iseloomustab TalTechi 27-aastane abitreener ennast TalTechi kodulehel.
Korvpallisõpradele on ta varasemalt tuntud kui püüdlik vahetusmees Pärnu Korvpalliklubi ja Tallinna Kalevi ridadest. Viimaseks hooajaks tippkorvpallis mängijana jäi noormehe jaoks 2015/16. Seejärel tegi Killing otsuse hakata treeneriks ning eeskuju ammutab ennekõike leedulaste lipulaeva Kaunase Žalgirise lootsist Šarunas Jasikeviciusest.
Korvpall24.ee tundis huvi, mida üks noor treener nagu Killing Eesti tippklubi juures igapäevaselt teeb ning kuidas seis noorte treeneritega üldiselt on. Intervjuu tegime pärast Kalev/Cramo ja TalTechi mängu 17. oktoobril Kalevi spordihallis. TalTech asub praegu OlyBet Eesti-Läti liigatabelis 15 meeskonna konkurentsis 10. kohal (2-3).
Millal Sa otsustasid, et mängijakarjääriga on kõik ning edasi tuleb minna treenerina?
Otsuse tegin kolm aastat tagasi, kui mängisin veel Tallinna Kalevis Kalle Klandorfi käe all. Samas huvi treeneriameti vastu oli mul juba varem, kui Pärnus Rait Käbini juures mängisin. Seal ma väikeste mudilastega harjutasin treenerikätt. Seejärel õppisin Tallinna Ülikoolis kehakultuuri ning Kalev/Cramo praeguse abitreeneri Indrek Reinboki käe all sain hakata oma U18 rühma treenima. Lisaks olen veel Tamsalu Los Toros/TalTech esiliiga meeskonna treener.
Praegu oled Sa TalTechis juba päris nö korvpalli püramiidi tipus peaaegu väljas, aga kas tegeled nooremate satsidega edasi?
Jaa, mul on 2008-2010 aasta poisid ka korvpallikoolis treenida ning toimetan nendega neli korda nädalas. Ma peaks tootma ülikooli tippsatsi noori tulevikulootusi peale nii 10-15 aasta perspektiivis. Noorte korvpalli arendamine ongi ühe noortreeneri ülesanne. Lisaks on minu panus esindusmeeskonnale videosid lõigata ning aidata veel kõigega nii palju, kui oskused võimaldavad. Näiteks on minu õlul ka mängijate individuaalne arendamine.
Kas on palju noori treeneriametit pidamas või oled Sina pigem erandlik juhus?
Treenerite osas on noori peale tulemas küll. Korvpalliliit on teinud sellise toreda asja, et silmapaistvatel noortel treeneritel on võimalus tulla tippmeeskondade juurde õpipoisiks. Kaks sellist meest on näiteks Kalev/Cramo pingil, TLÜ/Kalevi ja mitme teise meeskonna juures. Õnneks neid noori on, kes tahavad treeneriks saada, kuid see on ikka kõva töö, et heale tasemele jõuda. Ma pean seda palju raskemaks, kui mängija ametit. Näiteks, kui kohtumine lõppeb, ega siis veel tööpäev läbi ole, sest algab analüüs.
Mujal Euroopa tippliigades nagu Hispaanias, Itaalias samuti selline süsteem töötab, et on noortele treeneritele klubide juures kohad loodud. Õpitakse, kuidas käib mängudeks valmistumine, skauting ja igapäevatöö, et aru saada, milline see tipp tegelikult on. Noor treener näeb seal väga hästi, kuhu ta soovib välja jõuda.
Näiteks NBA klubi Phoenix Suns sai esimesena ookeani taga Eurooplasest peatreeneri. Kui tõenäoline on, et Eesti treener kuhugi tippklubi etteotsa saab? Mida selleks vaja on?
Ütleme nii, et Eestist välja saada on tegelikult päris raske. Vaatame kasvõi endist Kalev/Cramo peatreenerit Alar Varrakut. Mingi element peab olema treeneri puhul nii hea, et mõni välismaa võistkond just teda vajab. Varraku puhul oli selleks väga heade mängujooniste tegemine ja mängu nägemus üldiselt. Kindlasti on vaja sealjuures veel palju tutvuseid ja õnne. Kui siit välja saada, meeskond võitudele viia ning klubi juhtidega nägemus klapib, siis on kõik võimalik.
Nimeta enda silmis häid treenereid, kelle pealt on õppida.
Praegusel hetkel minu lemmik Euroopas on kindlasti Šarunas Jasikevicius. Ma eelmisel aastal vaatasin kas otse või kordusest järele kõik Kaunase Žalgirise mängud. Ma tunnen, et olen samamoodi natukene keevavereline treener. Mulle meeldib Jasikeviciuse mängustiil ja suhtumine.
Eestist on sümpaatsed Indrek Reinbok, kellega olen see suvi U18 koondise juures koos töötanud. Lisaks Alar Varrak, Kalev/Cramo loots Kairys ning muidugi ei saa mainimata jätta enda peatreenerit Rait Käbinit, kellelt on niigi üht-teist õppida. Temal on mulle väga palju anda olnud nii siis, kui mängija olin kui ka nüüd treenerina.
NBA-st on minu lemmik Phil Jackson, kuigi ma pole tegelikult viimased kolm hooaega seda liigat väga pingsalt jälginud.
Millised eesmärgid OlyBet Eesti-Läti korvpalliliigas on TalTechil?
Võtame mängu korraga, aga minimaalne eesmärk oleks play-off ning reaalne esinelikusse jõudmine. Väiksemaid eesmärke pole mõtet seada. Kui meil kõik mehed on terved, siis arvan, et oleme üks selliseid vastikuid satse kõigile.
