fbpx
Close

Teenekas Tartu fänn: lootsin, et terve mõistus võidab, aga selline uudis oli šokk!

-Raivo Kull ja Tartu fännid | Foto: Siim Semiskar

-Raivo Kull ja Tartu fännid | Foto: Siim Semiskar

Sellel nädalal raputas kodust Alexela korvpalli meistriliigat uudis, et Tartu Ülikool otsustas loobuda profimeeskonna ülalpidamisest ning ette võetakse täielik restart. See tähendab leegionäridest ja tippmängijatest loobumist ning ainult üliõpilaste ja koolinoortega jätkamist.

Loomulikult küttis teema meedias palju kirgi ning sõna said nii ülikooli esindajad, kes ruttasid kohati oma esmaseid väljaütlemisi siluma, kui ka Tartu tiimi praegused ja endised mängijad, kes mitmel puhul kinnitasid, et nende jaoks oli tegemist ootamatu uudisega.

Korvpall24.ee portaal võttis ühendust Tartu kauaaegse fänni Raivo Kulliga, kellel Tartu korvpall on hinges olnud juba 20 aastat ning fännklubi liikmekogemust on ta olnud kümmekond aastat. Lisaks on Raivo hästi tuttav ka meeskonna telgitagustega ning seetõttu palusime mehelt avameelset arvamust, kuidas paistab tekkinud olukord ühe Tartu korvpalli pärast südant valutava mehe silme läbi.

Mis tundega võtsid vastu Tartu Ülikooli juhtide teate, et korvpallimeeskonna puhul nö suurest korvpallist loobutakse ja tehakse totaalne uuenduskuur?

Kuna ma elan suhteliselt korvpallirütmis, ka puhkused võtan sügis-talvel, kui toimuvad euromängud, et saaks seal kohal käia, siis see oli šokk. Kuigi ma teadsin seda juba finaalide ajal ja arvan, et meeskond ja ka treenerid teadsid seda või aimasid. See võis panna ka põntsu sellele finaalseeriale, aga see on puhtalt minu spekulatsioon. Mulle ütles toona üks klubi siseringi kuuluv inimene, et arutatakse Tartu meeskonna totaalset noorendamist, kuna juhtkond arvab, et korvpall on perspektiivitu, rahvas ei käi mängudel, Tartu sponsorid ei toeta meeskonda ja rahaline toetus võetakse maha.

-Raivo Kull ja Tartu fännid | Foto: Siim Semiskar

Hoolimata segadustest saalidega ja Tartu allajäämisest, olid tribüünid kergejõustikusaalis suhteliselt täis. Sponsorite kohta tean, et paljud on loobunud ülikooli ülbe ja enesekeskse käitumise pärast ning paljusid häirib ülikooli rõhutamine ja Rocki nime kadumine. Mis raha küsimist veel puudutab, siis on ka oluline, kes ja kuidas küsib – Tartu ärimaailmas tundmatule isikule, kes käitub selle rahaga lisaks veel ka pillavalt, ei pruugita tõesti midagi anda.

Lootsin, et terve mõistus ikka võidab ja tehakse suhteliselt sama võistkond nagu tänavu, lihtsalt üks leegionär vähem ja pingilt ka paar keskmise vanusega noormeest saadetakse minema teistesse klubidesse arenema… ja, et võib-olla ei minda eurosarja ning hoitakse sellega raha kokku. Niipea, kui Pullerits oma artiklis uudise teatas, oli šokk: amatöörsats, ei ühtegi välismaalast, kõik oma korvpallikoolist või tudengid. See võttis sõnatuks. Poisid on tublid, aga kui meistriliiga kehad on vastas, siis eesliinis pole midagi teha. Pikki korvpalli mängida oskavaid tudengeid kindlasti Tartus ei ole ja ei tule. Olen väga hästi esiliiga tasemega kursis ja ka Maaülikooli satsil olen silma peal hoidnud. Sellise satsiga on isegi esiliiga medal tulemus.

Tagantjärele on kuulda, et isegi kaks meest kavatsetakse palgata välismaalt – noor rookie eesliini ja kogenud mängjuht. See küll pehmendab asja, aga ausalt öeldes peab lootma, et keegi ei saa vigastada ja siis lootma, et meeskond kohe meistriliigast välja ei kukuks. Seda enam, et mõned noored võivad välismaale minna.

Kindlasti oled ka teiste fännidega suhelnud ja tead, millised meeleolud hetkel võimust on võtnud?

Fännid ja nende meeleolud on väga sõjakad, kindlasti oma meelsust näidatakse ja midagi korraldatakse. Tartu fännid on sõnakad ja oma hinge nad enam täis teha ei lase. Asi algas juba sellest, et hooaeg lõpetati pidulikult ilma fänne kutsumata. See oli esimest korda 20 aasta jooksul. Kõiki plaane siin veel ei avalikusta, aga kindlasti midagi jääb sügiseks, kui hooaeg algab. Ikkagi tahaks ka selguse saada, kes meeskonda tulevad, mis liigades mängitakse, mis saab esiliigast või loobutakse sellest kohast sootuks, kes tuleb treeneriks, kas suvel üldse treeningud toimuvad jne.

Tartu tiimi probleemid ei tekkinud ju üleöö. Siin viimastel hooaegadel on juba olnud nii muresid peasponsorite kui komplekteeritusega, et millal Sinu jaoks esimesed ohumärgid tulid ja mis need olid?

Asi algas siis, kui Andres Liinat tuli kantsleriks, hakkasid suured ümberkorraldused ning tuli esimene Rocki nimest loobumine. Tagantjärele arvan, et see oli rohkem ülikooli poolne soov mitte Saku soov. Nimelt, telliti uuring ja selgus, et Rocki kaubamärk oli suurem kui ülikooli oma, samas, seostati seda mitte õlle vaid meeskonnaga. Siis tekkis kõigil soov see maha tõmmata ja rohkem ülikooli peale rõhuda. Lisaks hakati ülikoolis juba siis nurisema, miks on ülikoolil profimeeskond. Aga siis oli rektori toetus olemas ja Liinat oli ise ka korvpalli inimene. Pärast seda segadust toodi Rocki nimi tagasi, aga vaikselt oli juba tunda ja kuulda, et ülikooli rõhutamise ja mõningate tolleaegsete juhtkonnaliikmete oskamatu asjaajamise tõttu hakkas sponsoreid ära kukkuma. Vahepeal tulid ka erinevad skandaalid – Rain Veidemani stipendiumi juhtum Andres Sõbrale ning Andres Ottenderi hiigelsuure preemia skandaal.

-Raivo Kull ja Tartu fännid | Foto: Siim Semiskar

Väliselt ja kaugelt oli kõik okei – oli raha ja oli ka meeskonda. Tehti ka positiivseid asju, kui Liinati ja Ottenderiga käivitati korralikult noortesüsteem, mis on hetkel kahtluseta kõige tugevam Eestis. Minule oli suur ohumärk paar aastat tagasi, kui võeti Rocki nimi lõplikult maha. Siis sain aru, et mingi aeg ülikool loobub profimeeskonnast, kuna neil seda lihtsalt pole vaja. Lootsin, et tehakse asemele ülikoolile noorte ja tudengitega esiliiga või meistriliiga sats nagu Audentes on G4S nime all ja meistriliiga tippu luuakse profitiim nimega kas Rock või BC Tartu , mis mängib eurosarjades. Andsin aru, et see peaks olema erakapitali ja linna ühisprojekt ülikooli baasides, tihedas koostöös korvpallikooli noorte ja ülikooli tiimiga. See oli minu lootus ja unistus.

Miks Tartu publikunumbrid pole olnud enam need, mis nad siin tippaegadel olid?

Ütlen ausalt, et ei tea. Arvan, et siin on kompott paljudest asjadest. Mina isiklikult tundsin, et ülikool toimetab meeskonna arengu vastu. Üks tase saadi kätte ja siis jälle tõmmati tagasi. Võrdluseks, meeskonnad, kelledega mängisime eurosarjades ja Balti liigas, läksid edasi ja tugevnesid, kuna tehti välismängijatega mitmeaastased lepingud. Meie meeskond püüdis kramplikult taset hoida ja ei teinud enam mitmeaastaseid plaane välismängijatega. Need kolmeaastased arenguplaanid, mida Ottender ja teised tegid, oli naljanumber. Meeskonna reaalset taset juhtkond tõsta ei püüdnud ja rahvas tundis selle ära.

Lisaks, kui omad noored tõstsid pead, aga Gert Kullamäe arvates ei väärinud nad kohta meeskonnas. Ei usaldatud noori, kuna nad ei olevat nii andekad ning keskpäraseid ei tahetud. Võib-olla andekuses oligi õigus Kullamäel, kuid ka leegionäridega läks igal aastal kuidagi kehvemaks ja pidevalt ebaõnnestusid need valikud. Lisaks Kalev/Cramo pidev 4:0 domineerimine. See kõik mõjus ja ei tekkinud tunnet, et me nüüd mängime reaalselt kullale. Jah, Tartul oli rõhk eurosarjas ning Balti liigas esineti hästi, aga eestikatel oli alati toss kevadel väljas. Cramol oli samas rahvusvaheline hooaeg tuksis, aga eestikatel vajutasid meile ära.

Kokkuvõttes kõik see kompott – sponsorite loobumine, meeskonna nõrgenemine, stagnatsioon, meeskonnaga seotud skandaalikesed, pidev finaalide kaotus – mõjus publikunumbritele halvavalt. Tagantjärele tarkusena oleks omal ajal noortele rõhutud natuke rohkem, nagu Priit Vene nüüd, ehk siis oleks põlvkondade vahetus valutum olnud ja rahvast rohkem saalis.

-Raivo Kull ja Tartu fännid | Foto: Siim Semiskar

Kuidas Sinu kui fänni nägemuses oleks pidanud klubi jätkama?

Nagu ennist ütlesin, siis usun, et klubi olekski pidanud jätkama kahe tiimina – üks meistriliiga lõpus ülikooli baasil ja teine profiklubina. Oleks pidanud leidma asjast huvitatud osapooled ja teatama sellest eelmisel sügisel. Saan aru, et ülikool ei suutnud otsust teha ning see tuli alles kevadel ja muidugi nüüd ei ole enam midagi teha. See, kuidas läbi Pulleritsu artikli teatati ümberstruktureerimisest, on omaette klass! Jutt, et viie aasta pärast ollakse tipus… kes jälgib korvpalli teab, et see ei ole nii. Head noored poisid nopitakse kiiresti siit välja ja nii massiliselt ka neid peale ei tule. Minu jaoks lõpetati sellega tippkorvpall Tartus ära ja siia seda tagasi tuua ei ole enam nii lihtne.

Kui reaalseks pead Sa võimalust, et Tartusse tekib ülikoolide kõrvale mõni profimeeskond, kellel oleks ressurssi hakata võitlema tiitli eest? Või on Tartu korvpall nüüd mõneks ajaks nö ülikoolide oma noortega mängitav mäng?

Ma ei pea selle tekkimist kuigi tõenäoliseks. Arvan, et ainsad, kes seda suudaksid teha, on Tanel Tein, Meelis Pastak ja ülejäänud Tartu Arena meeskond. Aga kardan, et neile tehti juba varakult ära, kuna ei antud aega uue satsi koostamiseks, sest eile oleks pidanud andma avaldused korvpalliliitu Meistriliigaga liitumiseks. Lisaks sellele, et kaotati Tartust tippkorvpall, tegid TÜ ASK inimesed ka Tanel Teinile ja Tartu Arenale ära, tekitades omale suure saali, kus saab konverentse, kontserte ja teisi üritusi 3000+ inimesele korraldada. Huvi ja nõudlus sellele Tartus oli suur ning nüüd on Tartu Arenal konkurent ja see on riigi rahade eest püsti pandud. Erakapitaliga enam suurt halli ei ehita nii lihtsalt. Ei ole see profimeeskonna loomine ka midagi nii lihtne, kui projektimeeskonnad enam meistriliigasse ei saa. Pane püsti oma järelkasv, alusta madalamatest liigadest, ehita saal… ilma ülikoolita on see kõik võimatu. Hetkel aga ülikoolimeeskonna juhtkond ei lähe ka kellegagi kompromissile, sest nad on isegi Maaülikooli satsile vastu meistriliigas. Arvavad, et see võtab nende vähesed toetajad ära. Oma meistriliiga võimaluse saab kunagi Maaülikool, aga temagi on ülikoolimeeskond ja eurosarjades ei hakka võistlema. Seega, mina arvan, et Tartus on tippkorvpalliga kõik läbi. Loodan muidugi, et eksin, aga olen realist.

Kuidas Sa fännina oma tulevikku edasi näed? Kas jätkad tiimi toetamist ka läbi nende aegade?

Ma tunnen neid noori, kes seal meeskonnas plaanitavalt mängima peaksid, kõiki isiklikult. Nad on nagu omad pojad. Loomulikult toetan neid edasi, käin mänge vaatamas ja elan ka kaasa. Kas väga kõvasti ja trummiga, seda ei tea veel. Selleks on liiga palju vastamata küsimusi. Lippu ma kindlasti ei lehvita, kui siis ainult Rocki oma, kuna siis on hea vaadata, kuidas Harry Lemberg vihast lillaks läheb. Aga meeskonda ma kindlasti rahaliselt ei toeta ja ka oma tuttavatel ei luba seda teha.

scroll to top