Eelmisel nädalal Saku Suurhallis toimunud Martin Müürsepa “Viimasel lahingul” oli kohal mitmeid huvitavaid endiste aegade tippkorvpallureid, sealhulgas soomlaste esimene NBA mees Hanno Möttölä. 43-aastane ja 208 cm pikkune tsenter küll Müürsepaga ühes tiimis profikarjääri jooksul mängida ei saanud, kuid sama generatsiooni meestena satuti korduvalt platsil vastamisi nii koondisesärgis kui näiteks ka Venemaa kõrgliigas.
“Martin helistas eelmisel sügisel. Minu jaoks oli suur au siia tulla. Olen mõned korrad Martini vastu mänginud rahvuskoondise tasemel ja siis mängisime Venemaal erinevate võistkondade eest üksteise vastu. Martin on suurepärane mängija ja loomulikult Eesti korvpalli saadik maailmas,” alustas sorava suhtlejana tuntud Möttölä intervjuud justkui päheõpitud kiiduavaldusega Müürsepa aadressil.
“Nii palju korvpalli pole ma mänginud sellest ajast saati, kui ma 2014. aasta maailmameistrivõistluste järel karjääri lõpetasin,” muigas Möttölä küsimuse peale, kui palju ta praegusel hetkel veel korvpalliga tegeleb. “Arvan, et täna magan väga hästi!”
“Oskused olid täitsa alles, aga kiirust polnud,” naeris soomlane edasi. “Üritasin midagi harjumuspärase kiirusega teha, aga keha ei tulnud enam järele. Aga see oli lõbus. Oli tore mängida koos nii kogenud korvpalluritega ning seda viie ja poole tuhande inimese ees. See on hämmastav, kuidas nad tulid vaatama meiesuguseid vanu mehi üles-alla jooksmas.”
Möttölä pallis unistusteliigas NBA aastatel 2000-02, kui esindas Atlanta Hawksi värve. Kokku mängis ta ookeani taga 155 kohtumist ning kogus neis keskmiselt 15,2 minutiga 4,6 punkti ja 2,9 lauapalli.
“Kaks hooaega NBA-s olid minu jaoks suurepäraseks kogemuseks. Enne seda pallisin neli aastat kolledžis, mind draftiti ära ja loomulikult oli see unistuste täitumine. Kui Martin ja mina NBA-s mängisime, siis olid hoopis teised ajad kui praegu. Siis oli Euroopa pallureid liigas vähe, praegu on see arv lähenemas 150-le,” sõnas Möttölä.
Ta lisas: “Toona oli eurooplastel raskem NBA-sse saada ning eks mängustiil erines ka sellest, mida tänapäeval näeme. See on muutunud euroopalikumaks ja praegusel ajal naudiksin ookeani taga mängimist rohkem. Tahtsin NBA-s olles rohkem meeskondlikumat korvpalli ning tulin pärast kahte hooaega Euroopasse. Soovisin küll tagasi minna, kuid sain pärast hooaega Hispaanias (Tau Ceramicas 2002/03 – toim.) vigastada ning võin öelda, et olin lõpuks ka oma Euroopa karjääriga rahul.”
Hiljem jätkus soomlase karjäär erinevates Euroopa tippklubides. Tau Ceramicat sai juba mainitud, aga Möttölä esindas veel ka itaallaste Bologna Skipperit ja Pesarot, venelaste Moskva Dünamot, leedulaste Kaunase Žalgirist ja kreeklaste Thessaloniki Arist.
Kuigi Soomes Möttöläle sellist austusavaldust veel korraldatud pole, siis on tema ja Müürsepa karjäär suures plaanis kulgenud ka pärast tippspordist taandumist samas taktis: “Kui Martin mind Tallinnasse kutsub, siis tulen alati kohale. Me mõlemad oleme nüüd treenerid ja mulle meeldib, kuidas tema treenerikarjäär kulgenud on. Loodetavasti suudame inspireerida noori oma kodumaal ja tõsta kohaliku korvpalli taset.”
Möttölä töötab praegusel hetkel nii Soome meestekoondise abitreenerina kui tegeleb ka noorema generatsiooni kasvatamisega. “Kui Soomel kõik parimad mängijad koos on, siis oleme väga head. Lauri Markkaneni NBA-karjääri esimesed kaks aastat on suurepäraselt läinud. Oleme tõusuteel, aga vajame rohkem mängijaid ja mina olen üks nendest treeneritest, kes üritab aidata noortel areneda,” kommenteeris kunagine NBA mees Soome korvpalli hetkeseisu.
“Praeguse süsteemi juures me ei saa kvalifikatsiooniturniiril Lauri Markkaneni kasutada ja kui Petteri Kopponen ning Sasu Salin ka puudu on, siis on see kahjuks hoopis teine tiim. Kui meil need 2-3 meest puudu on, siis mõjutab taset kõvasti, erinevalt näiteks Hispaaniast, kellel on mängijaid võtta palju rohkem. Veebruaris algav kvalifikatsiooniturniir ongi minu esimene suur väljakutse treenerina,” lausus Möttölä.
Möttölä on hästi kursis ka Eesti korvpalliga, kuna käib iga aasta alguses Tallinnas toimuval Balti mere karikaturniiril. “Arvan, et teil on palju häid mängijaid, aga väikeriikide suurim probleem seisneb selles, et kõik mängijad ei saa teha rahvuskoondistes kaasa. Arvan, et kui Eesti nii noorte kui ka meeste koondises kõik parimad pojad mängima saab, siis on teil koos väga head võistkonnad,” hindas soomlane.
