Eesti korvpall peab tänavusel aastal oma 100. juubelit ning selle auks ilmub erilehel Korvpall100.ee aasta jooksul 100 intervjuud erinevate inimestega korvpalli seest ja ümbert. Andres Sõber on mees, kellele lisaks kõigele muule jääb igaveseks külge märk kui Eesti esimese NBA mehe avastaja ja treener. 64-aastane Sõber kinnitas meie korvpalli ümmarguse sünnipäeva puhul antud pikemas loos, et Martin Müürsepa ürgtalenti oli näha kohe esimestest treeningutest.
“Oli-oli-oli!,” hüüatas Sõber. “Arvan, et mul on seda silma ja olen ise seda ala nii palju armastanud, et tunnetan kohe ära, kelles on midagi olemas. Nõukogude Liidu ajal öeldi, et korvpallurid peavad olema pikad ja peenikesed ja selliseid poisse me otsisimegi. Mul oli üle 2-meetriseid kutte võistkonnas viis või kuus. Müürsepp oli kohe alguses ka osav, põrgatas hästi ja vise oli paigas. Kui Martin oli väike, siis ta ütles: “Treener, mulle meeldib taga mängida.” Ta tahtis väga põrgatada ja pani siis kõhu alt kaheksa meetri pealt oma õuna teele. Ma lasin ta olla.”
Sõber jätkas: “Mul on treeneriametis alati olnud põhimõte, et ei taha oma raami kellelegi peale suruda. Nagu kuskil getos New Yorgi külje all, kus iga vend paneb nagu tahab. Nii mõnedki korvpallitreenerid on öelnud, et hea treener on see, kes mängijat ära ei riku. Mida aeg edasi, seda rohkem ma usun, et see nii ongi.”
Sõber meenutas, et ta oli kohutavalt õnnelik, kui Müürsepp 1996. aasta NBA draftis 25. valikuna võeti. “Olime kogu selle tee koos läbinud ja hoidsin ennast tema asjadega kursis. Kui läksin 1990. aastal Soome, siis tahtsin Müürsepa ja Gert Hendriksoni kaasa võtta. Nad olid siis 16-aastased ja tookord jäid nad Eestisse. Martin läks varsti Rootsi õe juurde ja hakkas sealses meistriliigas tegema (Stockholmi Alvikus – toim.). Tel-Avivi Maccabi värk ei läinud tal kõige paremini ning Riho Soonik ja Jaak Salumets võtsid ta Kalevisse. Seal pani ta Hollandis turniiril nii kõva märgi maha, et võeti NBA drafti. Siis olin muidugi hasardis. Ütlesin, et vägev, nii hea mees! Helistasime ja arutasime, et jube kihvt, lähed NBA-sse. Tol ajal oli Chicago Bulls kõva tiim ja mõtlesime, et kurat, kui sinna ka veel kunagi saaks.”
Kas see oli kohalikule korvpalliüldsusele ka teatav ninanips, kuna neid Müürsepa NBA jutte keegi ju väga tõsiselt ei võtnud, kuni ühel päeval see oligi reaalsus? “Eks oli ka neid momente, vastas Sõber “Olin noor ja revolutsioonilise suhtumisega, tihtipeale lausa närviline ja vihane. Ma ei tahtnud kellelegi ninanipsu anda, aga mul oli kohutavalt hea meel. Kui Müürsepp läks Miamist Dallasesse, siis ta kutsus mind sinna kaasa neid värke vaatama. Seal oli ikka ülimalt uhke tunne. Läksin Soome tagasi ja sain sealsetele poistele rääkida, et mul on mängija NBA-s.”
Loe täispikka intervjuud siit: INTERVJUU | Andres Sõber: mängijana ma eriti andekas polnud, aga viskekäsi oli jumalast antud
