Pikki aastaid on Eesti korvpallis aeg-ajalt uuesti üles tõstatunud küsimus, miks siin elavad vene emakeelega poisid ei jõua isegi kohalikku meistriliigasse, rääkimata siis rahvuskoondises mängimisest. Kui vaadelda külmalt numbreid, siis statistiliselt peaks iga neljas meistriliiga või koondise mängija olema vene emakeelega noor. Kõrgliigasse jõudnuid saame viimasest paarist aastakümnest kokku ehk heal juhul ühe meeskonna jagu ning Eesti koondisesse, parandage mind, kui ma eksin, pole neist jõudnud keegi.
Korvpall24 portaal palus sel teemal arutama Tallinna Spordikool Altius/Varsi korvpallitreeneri Romil Jermakovi, kes ise on üks nendest meestest, kes Eesti meistriliigasse välja jõudis, kui mängis aastatel 2006-09 TTP/Pirita, BC Pirita ja Tallinna Kalevi ridades 2,5 hooaega. Juunis 35-aastaseks saav Jermakov jõudis välja ka Eesti U20 koondisesse, kuid otsustas lõpuks siiski sukelduda n-ö tavaellu.
Altiusest on Jermakovi vedamisel kasvanud nooremate poiste tasemel arvestatav jõud, kui U13 sarjas teeniti tänavu hõbe- ja U14 sarjas pronksmedalid. Korvpall24 portaalile antud intervjuus kinnitas Jermakov, et klubi eesmärk on treenerite kollektiivi laiendada ning võtta järjest uusi aastakäike noori juurde, et tekitada korralik püramiid. Usutluses pakkus Jermakov välja ka mõned põhjused, miks vene emakeelega korvpallureid on vähe esile kerkinud ja miks neid üldse korvpalli juurde on vähe kaasatud.
