Eric Schmalz kiikab USA poole: ideaalis mängiks ülejärgmisel aastal NCAA-s

-Eric Schmalz | Foto: Siim Semiskar

Viimased neli aastat Audentese Spordigümnaasiumi meeskonnaga Alexela korvpalli meistriliigas pallinud Eesti noortekoondislane Eric Schmalz on pärast keskkooli lõpetamist teelahkmel, kus vaja leida võimalused ja teha otsused, kuidas korvpallikarjääri jätkata.

Viimastel hooaegadel raskete traumadega hädas olnud 18-aastane ja 188 cm pikkune plahvatuslik tagamees sai mullusel hooajal kõrgliigas kirja vaid üheksa kohtumist, kus kogus keskmiselt 20 minutit, 9,1 punkti, 2,3 lauapalli, 1,3 korvisöötu ja 0,9 vaheltlõiget.

Hiljuti Bulgaarias, Sofias peetud U20 B-divisjoni EM-turniiril oli Schmalz kaasas ja sai kaheksa mänguga protokolli keskmiselt 12,4 minutit, 4,3 punkti, 2,4 lauapalli, 1,0 vaheltlõiget ja 0,6 söötu.

Korvpall24.ee portaal uuris noorelt tagamängijalt nii muljeid U20 turniirilt, kus ta oli koondise üks noorimaid, kui ka tema edasiste plaanide kohta

Kuidas oma sõnadega Eesti U20 koondise esinemise EM-turniiril kokku võtad?

Lõppresultaat jääb kripeldama, kuna veerandfinaali pääs ja alagrupivõit jäid kõigest kolme korvi taha. Mängisime ikkagi turniiri teise koha saanud Sloveeniaga punkt-punktis ja vahepeal domineerisime mängu täielikult. Samuti Bulgaaria mängus oli ebaõnne, kuna kohtunikud panid koduvilet ja võit ei jäänud vaatamata sellele, et olime veel kolmandal veerandajal 17-ga maas, väga kaugele. Kokkuvõtteks võib öelda, et tugevate satside vastu ei piisa ainult sellest, et teed kaitses hea mängu, on vaja rünnakul ka sisse saada ja visata rohkem punkte, mida me kahjuks alagrupi viimases kahes mängus ei suutnud.

Kuidas isiklikult enda esinemisega rahule jäid?

Enda sooritusega ei jäänud üldse rahule, oleksin pidanud rünnakul olema agressiivsem ja aktiivsem. Samas, treener andis mulle teistsuguse ülesande, milleks oli kaitses vastaste tagamängijate survestamine. Pidin palju musta tööd tegema. Vaatamata sellele valmistas enda esitus ikkagi suure pettumuse, kuna ma ei mänginud oma mängu, milles ma hea olen.

Lõpetasid nüüd Audenteses keskkooli, kuidas nendele aastatele korvpalli poolt silmas pidades tagasi vaatad?

Kuni 11. klassi keskpaigani oli areng kiire, kuna sain igapäevaselt endast vanemate ja paremate mängijate vastu trenni teha nagu näiteks Siim-Markus Post, Kristian Kullamäe, Taavi Jurkatamm jne. Aga siis sain 2017. aasta alguses BSBC turniiril vigastada ning olin 10 kuud audis. Jalgu oli sel aastal väga raske alla saada ning võib öelda, et lõppenud hooaeg oli väga konarlik, kuna vigastasin ka hüppeliigest vahepeal ja olin veel kaks kuud audis. Enesekindlus kadus sisuliselt täielikult ära ning oma mängu ma sel hooajal üles ei leidnud.

Kas ja kuidas plaanid korvpalliga jätkata? Mis tasemel Sind edaspidi mängimas näeb? Kas oled kuskilt mingeid pakkumisi saanud või juba ka kuskile “jah”-sõna andnud?

Praeguse seisuga ei tea veel kus jätkan ning meistriliiga meeskondadest on huvi ainsana üles näidanud TTÜ.

Kui tõsiseks TTÜ-ga jutt on läinud ja kas vaatad sinna ka ülikooli poole?

Kindlasti on see üks võimalik variant seal jätkata, kui ma tahan, aga plaan A oleks USA-sse minna.

Kas USA suunal reaalselt midagi toimetad ka ja mis tasemest me räägime?

Esialgu läheks prep schooli (ülikooliks ettevalmistav kool – toim.) ja ideaalis mängiks ülejärgmisel aastal NCAA-s. Kool on valmis vaadatud ning kui õnnestub viisa saada, siis tõenäoliselt ka lähen.

rahvaliiga.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar