Eesti Korvpalliliidu, Eesti Korvpallikohtunike Kogu ja Korvpall24.ee portaali ühistööna lugejateni jõudev rubriik “Mis vile?” alustab uut hooaega viie erineva olukorra lahkamisega, mis oktoobri Paf Eesti-Läti liiga mängudes aset leidsid.
Lahti seletatakse üks ebasportliku vea hetk ja korvi mitte lugemine, kehakontakti situatsioon palli eesalasse toomisel, mängu viivitamise olukord, viskaja poolt põhjustatud moment ning n-ö landing foul.
NB! “Mis vile?” rubriik on maksumüüri vabalt lugemiseks kõigile!
- Ebasportlik viga ja korvi mitte lugemine
S7 lõikab söödu vahelt ja alustab põrgatades kiirrünnakut. V8 põhjustab selja tagant kehakontakti üksinda korvile liikuvale S7-le, kes seejärel viskab palli korvi. Kohtunikud vilistavad ebasportliku vea V8-le ja tühistavad visatud korvi.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Korrektne otsus kohtunikelt. Korvile suunduva mängija S7 ja korvi vahel ei ole ühtegi vastast ning V8 põhjustab kehakontakti selja tagant. Kontakti hetkel ei ole alanud veel viskele minek kuna S7 pole veel põrgatusest palli kahte kätte püüdnud, mistõttu tuleks määrata ebasportlik viga neljanda kriteeriumi järgi. Visatud korv tuleb tühistada kuna viskele minek polnud vea vilistamise hetkel veel alanud ning mäng jätkub S7 kahe vabaviskega ning Sinise võistkonna audi sisseviskega audisisseviske joonelt eesalast ja rünnakuajaks 14 sekundit.
- Kehakontakt palli eesalasse toomisel
Antud klipis on 2 sarnast situatsiooni, kus Valge võistkond üritab palli põrgatusega viia eesalasse ning kaitsja üritab veaga rünnakut peatada. Mõlemas situatsioonis vilistatakse kohtunike poolt tavaline viga.
OBR Artikkel 37.1.1 Ebasportlik viga on mängija poolt kehakontaktiga tehtud viga, mille korral kohtuniku arvates:
- ei olnud tegu katsega mängida palli vastavalt reeglite mõttele ja vaimule;
- kui katsel mängida palli põhjustab mängija tugeva kehakontakti (ränga vea);
- kui kaitsemängija põhjustab mittevajaliku kontakti peatamaks vastaste rünnakule minekut. See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
- kui mängija tekitab kehakontakti selja tagant või küljelt vastasele, kes suundub vastaste korvile ning korvile suunduva mängija ja korvi vahel pole ühtegi vastast ja
- korvile suunduv mängija omab kontrolli palli üle või
- korvile suunduv mängija üritab saada kontrolli palli üle või
- pall on lahkunud sööduks korvile suunduva mängija suunas.
See kehtib hetkeni kui ründaja on alustanud pealeviset.
Otsus: Vale otsus kohtunikelt mõlemas situatsioonis. Esimeses situatsioonis ei tee kaitsja üritust mängida palli, mistõttu on tegu mittevajaliku kontaktiga vastaste rünnakule mineku peatamiseks. Teises situatsioonis ei ole rünnakule minek küll veel otseselt alanud, kuid kaitsja haarab ründajast mõlema käega ning ei tee üritust mängida palli. Lisaks sellele võtavad kohtunikud selliste olukordade hindamisel arvesse, kas kontakti põhjustaja asub ründaja ja korvi vahel ( legaalses kaitseasendis) või põhjustab kaitsja kontakti selja tagant. Mõlemas situatsioonis jookseb kaitsja ründajale järgi, et viga teha. Õige otsus oleks mõlemas situatsioonis määrata ebasportlik viga.
- Mängu viivitamine
Anud klipis on kokku pandud 3 mängu viivitamisega seotud situatsiooni sama võistkonna poolt. Esimesel juhul püüab V44 peale oma võistkonna poolt visatud korvi palli, pöörab pall käes oma korvi suunas ja viskab siis palli selja taha maha. Kohtunikud annavad selle tegevuse eest hoiatuse mängu venitamise eest. Teises olukorras püüab sama mängija uuesti peale korvi palli ja söödab selle kohtuniku suunas. Kohtunikud määravad korduva mängu venitamise eest tehnilise vea. Kolmandas olukorras liigub kaitsemängija V22 kahel korral oma vasaku jala ja käega üle otsajoone, takistades sellega audi sisseviske teostamist. Kohtunikud määravad korduva mängu venitamise eest tehnilise vea
OBR Artikkel 36.2.1 Tehniline viga on mängija käitumisest tulenev viga, mille puhul ei esine kehakontakti kui:
- mängija jätab tähele panemata kohtunike hoiatusi;
- ebaviisakalt käitub ja/või pöördub kohtunike, komissari, lauakohtunike, vastaste või vahetusmängijate pingil olevate isikute poole;
- sõimleb või teeb lubamatuid (solvavaid) žeste pealtvaatajate suunas;
- õrritab või mõnitab vastast;
- vehkleb kätega vastasmängija silmade ees, et väljakunägemist häirida;
- ohtlikult vehib küünarnukkidega;
- venitab mängu, sihilikult puudutades korvi läbinud palli või takistades palli kiiret audist mängupanekut või viivitades väljakule tulemisega mängu või teise poolaja alguses;
- teeskleb vea välja petmiseks;
- haarab kinni korvirõngast ja jääb sinna kogu keharaskusega rippuma, kui just mängija pealtpaneku järel hetkeks ei haara kinni korvirõngast või kui kohtunike tõlgendusel mängija püüdis kaitsta ennast ja teisi mängijaid vigastuse eest;
- kaitsemängija rikkus korvi sulustamise reeglit viimase või ainsa vabaviske ajal. Ründavale võistkonnale arvestatakse üks (1) punkt ja kaitsemängijale määratakse tehniline viga.
OBR Artikkel 17.3.2 Audi sisseviske ajal ei tohi ülejäänud mängijad:
- olla ühegi kehaosaga üle piirijoone enne, kui pall on söödetud väljakule;
- olla lähemal kui 1 meeter audi sisseviskajale võistluspaikades, kus audi sisseviske kohal väljaspool väljakut, ei ole takistustest vaba 2 meetri laiust ala.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt. Kõik välja toodud olukorrad liigituvad mängu venitamise alla, mistõttu esimesel korral määrati korrektselt hoiatus ning järgnevatel kordadel tehniline viga. Ründemängijal ei ole õigust peale palli korvi minemist seda eemal lükata või kinni püüda. Juhul kui pall kukub mängijale kätte, siis tuleb see lasta samasse kohta maha kukkuda. Viimases olukorras kaitse poolt üle joone tulemise eest määratud tehniline viga on samuti korrektne, kuna varasemalt samas mängus oli antud võistkonnale juba hoiatus ( ja tehniline) mängu venitamise eest. Samasugune olukord mängu või lisaja viimasel kahel minutil on ka ilma varasema hoiatuseta rikkumine, mille eest määratakse tehniline viga.
- Viskaja poolt põhjustatud kontakt
Valge 31 läheb nurgast hüppelt kaugviskele ning toimub kontakt vasakusse jalga. Valge 31 kukub ja kaitsemängija Sinine 43 kaotab kontakti tõttu tasakaalu. Kohtunik hoiatab viskajat vea väljapetmise katse eest.
OBR Artikkel 33.1 Ründemängija ei või sirutada oma jalgu või käsi oma silindrist välja põhjustades sellega illegaalse kontakti kaitsemängijaga selleks et võimaldada endale rohkem ruumi.
Otsus: Õige otsus kohtunikult mitte vilistada viga kaitsemängijale S43. Viske ajal tekkiva jalakontakti eest on vastutav ründemängija, kes sirutab peale viske sooritamist mõlemad oma jalad laiali ( silindrist välja), mille tõttu toimub kontakt tema vasakusse jalga hetkel kaitsja S43 tahab kõrvalt mööda hüpata. Kontakti tõttu ei suuda ründaja püsti jääda ning kukub maha. Kuivõrd ründaja ei tee lisaks ühtegi teatraalset liigutust näitamaks justkui oleks tema takistamisel tehtud viga, siis on tegu olukorraga kus ei pea ka andma mängijale hoiatust vea väljapetmise eest. Kontakti tõttu ei panda ka S43-e ebavõrdsesse seisu, mistõttu on õige otsus mitte vilistada viga viskajale. Sealjuures on kohtunikel taolistes situatsioonides suunis määrata viga viskajale, kui ründaja saab põhjustatud kontaktist selge eelise, näiteks kui kaitsemängija kontakti tagajärjel kukub.
- Landing foul
Sinine 33 saab söödust palli kolmepunktijoone taga ning läheb hüppelt viskele. Peale viske sooritamist maandub viskaja vasaku jalaga kaitsemängija V12 parema jala peale . Vise ei taba ning kohtunikud vilistavad V12-le kaitsevea.
OBR Artikkel 33.6 Mängijal, kes hüppas üles ühest väljaku punktist, on õigus samasse punkti uuesti maanduda. Tal on õigus maanduda ka mõnesse teise punkti väljakul juhul, kui vahemaa üleshüppekoha ja maandumiskoha vahel ja maandumiskoht ei olnud hõivatud vastase (vastaste) poolt hetkel, mil mängija üles hüppas.
OBR Artikkel 15.1.2 Pealevise:
- algab siis, kui mängija on kohtuniku arvates alustanud pealeviskele eelnevat harjumuspärast liigutust palli vastase korvi viskamiseks, hüpitamiseks või pealtpanekuks;
- pealevise lõpeb siis, kui pall lahkus mängija käest(kätest) ja kui hüppelt visanud mängija on mõlema jalaga maandunud väljakule.
Otsus: Õige otsus kohtunikelt. S33 hüppab üles pealeviskeks ning asukoht kuhu ta soovib maanduda on vaba. Viskajal on õigus hüpata viskeks ka edasi kui see koht väljakul on vaba ning kui ründaja ei liiguta oma jalgu ebaloomulikult ette või kõrvale. Kaitsja V12 hüppab edasi ja maandub parema jalaga kohas, kuhu ründajal oli õigus maanduda ning talle tuleks määrata isiklik viga. Mäng peaks jätkuma kolme vabaviskega S33-le.
