Optibet Rahvaliiga Põhja regiooni kõige väärtuslikum mängija ehk MVP on Altius/PlayArena meeskonna tagamängija Romil Jermakov, kes oli üks põhitegelasi Rahvaliiga ajaloo ühes võimsamas play-off-tagasitulekus.
Meistriliigakogemusega Jermakov vedas oma meeskonna Regular sarjas veerandfinaalseerias lootusetust seisust välja, kui võõrsil saadud 33-punktilisele kaotusele suudeti koduplatsil vastata 40-punktilise võiduga. Jermakovi arvele kogunes tolles kordusmatšis 36 punkti.
Rahvaliiga nimel andsime Jermakovile üle aprilli MVP nimetusega kaasnenud meene ning tegime mängumehega ka intervjuu, kus küsisime tavapäraseid küsimusi, mida me Rahvaliiga kuu parimatelt tavaliselt ikka teada tahame.
Millal ja kuidas Sa hakkasid korvpalli mängima? Milline on lühidalt Sinu mängijakarjäär olnud?
Korvpall oli alati meie majas, kuna minu isa on Eesti tuntud treener Vladimir Grabovski. Korvpalliteekond algas 12. Keskkoolis Lasnamäel ehk nüüdses Lasnamäe Gümnaasiumis, kus käisin koos isa mitmekordsetest Eesti meistritest tüdrukutevõistkonnaga trennis ja viskasin küljekorvidesse.
Kuidas sattusid Altius/PlayArena meeskonda?
Altiuse korvpallikoolis olen mänginud alates lapsepõlvest. Kui kunagi meistriliigast lahkusin, siis olen Altiuse värve kaitsnud I, II ja III liigas, Kossuliigas ja nüüd ka Rahvaliigas. Siis kui sõpradega ehitasime Play Arena spordikeskust, sai meie tiim nime Altius/PlayArena
Iseloomusta palun enda poolt Altius/PlayArena meeskonda, mis on teie tugevused ja mis võiks platsil paremini välja tulla?
Olen kindel, et meie võistkond on kõige parem maailmas. Oleme rohkem kui korvpallivõistkond ja korvpall pole kindlasti ainuke põhjus, miks me veedame kaks korda nädalas koos aega. Paljud mehed mängivad koos juba rohkem kui 20 aastat ja meie legendaarne Viberi grupichat on aktiivne 24/7. Me oleme väga erinevad ning meie ridades on ärimehi, keevitajaid, IT-spetsialiste, päästja ning isegi õllepruulija ja filmirežissöör. Ma olen väga uhke nende kõigi üle. Sellest, mis mänguliselt paremini võiks olla, oleks pidanud varem mõtlema, millalgi noorteklassis (Naerab.).
Kes on Sinu lemmik korvpallur nii Eestis kui laias maailmas? Miks just need mängijad?
Tänapäeval on minu lemmikmängijad pojad Artur ja Timofei. Naudin nende mängu vaatamist kõige rohkem (Muigab.). Noorena armastasin vaadata Allen Iversoni ja Michael Jordani mänge. Iverson meeldis mulle tugeva iseloomu pärast, Jordan seetõttu, et ta on Jordan (Naerab.).
Kellega tippkorvpalluritest Sinu enda mängustiil kõige rohkem sarnaneb? Iseloomusta palun ennast kui korvpallurit.
Tahan, et mu mäng oleks Allen Iversoni moodi, reaalsuses olen pigem Brett Nõmm (Naerab.). Tervitav siinkohal Bretti. Pigem viskan nüüd kaugelt, kui ronin korvi alla. Pigem annan üle välja pika söödu, kui ise jooksen palliga. Ühesõnaga hoian energiat ja tervist kokku (Muigab.).
Oletame, et saaksid ühe hooaja profikorvpallurina veeta enda valitud treeneri käe all. Kes oleks see (kuulus) endine või praegune Eesti või välismaa treener, kelle käe all tahaksid selle hooaja teha ning miks?
See on väga huvitav küsimus, aga vastan niimoodi. Ma ei tunne nii hästi ühtegi kuulsat treenerit, et oleksin kindel, et tahaksin tema käe all treenida. Võin lugeda raamatuid ja teiste mängijate tagasisidet nende kohta, aga kunagi ei tea, mis toimub kardina taga. Võin ju arvata, et Phil Jacksonid, Larry Brownid, Aleksandr Gomelskid või Mike Krzyzewskid on väga head treenerid, aga olen ikkagi väga õnnelik, et minu treener oli mu Isa Vladimir Grabovski, keda õpilased austavad ja meenutavad alati hea sõnaga. Ma treeniks uuesti tema käe all.
Mis on Sinu lemmik korvpallireegel ning millise reegli Sa võimalusel esimese asjana ära muudaksid? Miks?
Minu lemmik reegel on see, et kui 3-punktijoone tagant sisse viskad, siis loetaksegi kolm, mitte rohkem ega mitte vähem (Naerab.). Aga tõsiselt mõeldes, siis on mängu lõpus pärast time-out’i võimalus valida, kust aut välja visata. See mängib võrdse seisu olukorras surt rolli. Ei meeldi n-ö handcheck viga, kuna kohati ka kogenud kohtunikud ei saa aru, millal on viga ja millal pole. Seega mängija ei saa ka aru, kuidas tuleb kaitses mängida. Vahepeal läheb mäng nii pehmeks, et ei saagi kaitses mängida.
Kui saaksid ühes mängus olla Eesti meeste koondise peatreener, siis kelle paneksid algviisikus väljakule ning miks just need mängijad?
Tiit Sokk, Aivar Kuusmaa, Tanel Tein, Martin Müürsepp ja Kristjan Kangur. Young blood (noor veri – toim.): Kerr Kriisa, Henri Drell, Janari Jõesaar, Sander Raieste, Maik-Kalev Kotsar. Arvan, et need mehed, kes isuga mängivad.
Millega Sa päriselus tegeled?
Tegelen erinevate asjadega: treeneritöö ja spordi- ning IT-tegevusega. Kasvatan kolme last ja naudin elu koos armsa abikaasa Aljonaga.
