Eesti korvpallikoondis kohtub täna eelviimases MM-valikmängus võõrsil Suurbritanniaga, keda eelmise kalendriaasta lõpus suudeti kodus 73:70 võita. Toona oli koondis aga hoopis teist nägu ning vahepeal on koosseisus toimunud oluline noorenemine.
Esmakordselt on rahvusmeeskonna ridades ka Hispaania tippklubi Saski Baskonia ridadesse kuuluv 19-aastane ja 203 cm pikkune ääremängija Sander Raieste, kes kahes kontrollmängus Soome vastu sai endalegi üllatuseks väljakule juba algviisikus ning täitis üsna suurt rolli.
Saku Suurhallis peetud mängus kogus Raieste Soome noorema koosseisu vastu 26,5 minutiga 9 punkti, 8 lauapalli ja 3 korvisöötu ning Helsingis toimunud kordusmatšis juba soomlaste raskekahurväe vastu kogunes 23 minutiga 2 punkti ja 3 lauapalli. Temast rohkem mänguaega teenisid avakohtumises vaid Kristian Kullamäe ja kordusmängus Rain Veideman ja Siim-Sander Vene.
Korvpall24.ee portaal uuris noormehelt, kuidas ta ise vaatab tagasi Soome mängudele ning mida võiks oodata Suurbritannia koondiselt.
Mida kaks mängu Soome vastu Sinu jaoks olulist välja tõid?
Kindlasti on mängutempo kiirem ja füüsilisem kui harjunud olen. Olen küll meestega treeninud, aga Soomel olid absoluutsed tipud kasutada. Ma ei ütleks, et mängust niivõrd maha jään, aga otsuste tegemine on palju kiirem. Tundub, et kõik käib murdosa sekundi jooksul. Seda tuleb mul just psühholoogilise poole pealt kiiremaks saada. Võib-olla on ka valmistumine veidi teistsugune ja hirm eksimisel suurem. Vähemalt on esimesed kaks mängu tehtud ja loodetavasti läheb siit ainult paremaks.
Mis on need nõrgad kohad koondises tervikuna, mida treeningul ei osanudki kohe näha, aga mängus tulid välja?
Kommunikatsioon ja kokkumäng nii rünnakul kui kaitses. Oleme ju koos treeninud vaid nädal aega ja enamik meist pole koos mänginudki. Üksteise tugevate ja nõrkade külgede tundmine ja abistamine tuleb kõik aja jooksul. Hea, et kontrollmängud olid, kus sai näha, milles eksime. Nüüd tulevad aga need mängud, mis loevad ja selleks teeme omad korrektuurid ära. Siin tuleb põhjalik skauting.
Kuidas tundsid end Soome koondise nimekate meeste vastu mängimas, kuigi vist Hispaanias ei treeni Sa koos vähem kõlavate nimedega?
Sellele sa mõtled enne ja pärast mängu. Kui juba platsil oled, siis on vaid viis viie vastu mäng. Pole vahet, kas mängid Euroliigas või Eesti meistriliigas – väljakul on ikka see, et tahad vastaselt nö pea maha võtta ja hambad kõrri lüüa.
Mida te Suurbritannia koondisest juba teate?
Täna (kolmapäeva – toim.) õhtul tulebki põhjalikum videoanalüüs. Erinevalt soomlastest peaksid nad natuke maa-ala mängima. Pick and roll olukordades nad nii agressiivselt peale ei tule ja sealt tekivad meile palju paremad võimalused. Kui soomlased tegid agressiivset step-outi või double-teami, siis britid mängivad peamiselt flati. Selle pealt peaks meil ka rünnak minema palju sujuvamaks ja palli liikumist oleks rohkem. Samas, kunagi ei tea, kuidas mõni võistkond valmistub meie vastu. Äkki mängivad täiesti teistmoodi kui esimeses mängus.
Kas sinu jaoks oli üllatus, et kahes kontrollmängus usaldati sulle üpris suur roll?
Ma ei oodanud tõepoolest, et mõlemas mängus põhiviisikus alustan. Esimene kord sellisel tasemel ja kuna ma eelmised aknad ei käinud kohal, siis ei osanud midagi oodata. Eeldasin, et tulen pingilt ning noore mehe roll ongi selline kümme minutit kõvasti kaitses tegutseda. Selles plaanis oli muidugi positiivne üllatus, et peatreener (Tiit Sokk – toim.) mind nii palju usaldas, mis annab edaspidiseks enesekindlust juurde. Kui praegu juba usaldatakse, siis tuleb pisivead korda saada ja võib-olla saab varsti suuremat rolli rünnakul kanda.
Kas sulle meeldib algviisikus platsile minna või pingilt sekkuda?
Tegelikult suurt vahet pole. Minu jaoks on tähtis, kes neljandal veerandajal otsustavatel hetkedel mängib. Kui alustad põhiviisikus, aga neljandal veerandajal istud pingil, siis see pole enam mingi näitaja.
