Aastaid TTÜ korvpallimeeskonna üheks näoks olnud Toomas Raadik alustas suvel TalTechiks nimetatud tiimis tänavu juba viiendat järjestikust hooaega, kuigi oli väga lähedal siirdumisele Saksamaa tugevuselt kolmandasse liigasse.
Korvpall24.ee portaalile antud intervjuus sõnas 28-aastane suur äär, et kuigi Saksamaa võimalus oleks olnud täiesti uue keskkonna mõttes põnevam, siis Eesti-Läti korvpalliliiga on kindlasti tunduvalt tugevama tasemega võistlussari.
Kui Saksamaal oli vaja hakata ennast esimesest päevast peale tõestama, siis TalTechis sobib liidriroll Raadikule justkui valatult – senise kaheksa mänguga on 203 cm pikkune korvpallur keskmiselt 26,4 minutiga kogunud 16,5 punkti, 5,4 lauapalli, ühe korvisöödu ja 0,9 blokki.
Sina oled TalTechi meeskonnas üks pikaajalisemaid olijaid, mis on sel hooajal tiimis sellist, mida varem pole olnud?
Põhimõtteliselt on ikka kõik sama, mis varem. Mängijad on muutunud ja palju vihaseid noori on tulnud, kes tahavad müdistada ja maadelda. Gregor Arbeti ja Jaan Puideti lisandumisega on ka kvaliteet kindlasti paranenud.
Sa mainisid Arbetit ja Puidetit, aga mida sellised kõrge klassi ja suurte kogemustega mängijad annavad juurde?
Trennides on nemad need, kes tulevad varem kohale, teevad oma harjutusi. See innustab noori ka, kes ei taha halvemad olla. Kui trennis nemad midagi kurjalt ütlevad, siis noored kuulavad. Kui üks noor teisele ütleb, siis see läheb nagu hane selga vesi. Vanemaid mängijaid ikka kuulatakse, eriti nii kogenud mehi nagu Gregor ja Jaan. Mängus on noortevõistkondadel tihti see, et raskel perioodil ei taha keegi otsustada. Siis on just Jaan ja Gregor need, kellele võiks palli anda, et need otsused vastu võtta.
Kuidas oled jäänud rahule TalTechi senise mängu pildiga sel hooajal?
Meil on kindlasti palju arenguruumi ning me suudaksime kindlasti olla palju agressiivsemad. Praegu on suure põntsu pannud see, et Levi Martin Giese on mitu nädalat audis olnud ja tänaselt (7. november Riia VEF-i vastu – toim.) kohtumiselt Puidet puudus. Kui nemad veel juurde tulevad, siis see annab meie mängule väga palju lisaks.
Mida on Sinu jaoks muutnud Eesti ja Läti liigade ühinemine?
Konkurents on kindlasti suuremaks läinud ja eelmisel aastal teadsid juba kõiki vastaseid peast. Näiteks Tartuga mängisime kuus korda ja Tallinna Kaleviga mängisime koos kontrollkohtumistega kaheksa korda. Sel aastal on kõik uus ja huvitav ning iga mängu kaal on palju suurem.
Sa ise käisid hooaja alguses proovimas Saksamaa tugevuselt kolmandas liigas, kuidas nüüd tagantjärele vaatad sellele, et ei õnnestunud sinna pikemaks jääda?
Sellised kahetised tunded on. Ühelt poolt kindlasti oleks Saksamaal huvitavam olnud – uus liiga, uued mängijad. Kõik oli minu jaoks uus ja huvitav. Kokkuvõttes ma ei kahetse, et tagasi tulin, sest Eesti-Läti liiga on oluliselt tugevam kui see, kus ma proovimas käisin. Hooaeg saab huvitav olema.
