Rootsi naiste esiliigas on Janeli Lillealliku koduklubi Oskarshamn tänavusel hooajal seni pidanud võitlema erinevate probleemidega ning võidetud on vaid kaks kohtumist. Vaatamata arvukatele kaotustele on 24-aastane ja 170 vm pikkune eestlannast tagamängija oma tingimustega rahul.
Senine hooaeg on Lillealliku enda sõnul tema seni üks raskemaid, kuna varem pole ta kunagi nii palju mänge kaotanud. “Vaatamata sellele olen liiga, vastaste ja mängudega rahul. Esiliigat mängib Rootsis 24 võistkonda, neist 12 mängib põhja divisjonis ja 12 lõunas. Meie kuulume lõunasse. Huvitav on mängida pidevalt uute vastastega. Paljud võistkonnad on meistriliigaklubide duublid ja nüüd hooaja teises pooles on mitmed kõrgliigamängijad pallinud ka esiliiga võistkonna eest.”
Väikelinnaklubina on Oskarshamnil raskusi naiskonna kokkusaamisega. Pärast eelmist hooaega lahkus tiimist kaks tubli noormängijat ning üks liidritest jäi lapseootele ning lõpetas mängimise oktoobris. “See andis muidugi võimaluse meie noortele, kes muutuvad mäng-mängult üha tublimaks ja enesekindlamaks. Viimastes mängudes on meid olnud kõigest kaheksa ja meie kaheksas mängija on kõigest 14-aastane,” selgitas Lilleallik.
Eestlanna on eluga Rootsis kenasti ära harjunud: “Mulle väga meeldib Rootsis, väga ilus riik. Viisakad ja toredad inimesed, kes ei jäta kunagi kedagi hätta. Klubil pole küll varem kunagi naiskonnas välismängijat olnud, kuid tingimused on siin väga head ja olen rahul. Elan ühetoalises korteris, kus on kõik vajalik olemas. Paikneb see kesklinnas ja kõik on jalutuskäigu kaugusel.”
“Mängusaal asub umbes 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel ja treeningsaal, kus meil kahel korral nädalas trennid toimuvad ning kus ma lastele trenne läbi viin, on kõigest 3-4 minuti kaugusel. Argipäeviti saan käia lõunat söömas ühes Aasia restoranis, mis on samuti jalgsi mõne minuti kaugusel. Seal pakutav on väga maitsev ja ka sportlasele sobilik.”
“Õhtused võistkonnatrennid on neli korda nädalas, esmaspäevast neljapäevani. Lisaks tehakse kolm korda nädalas trenni ka hommikul, kus viskame viskemasina abil ja teeme individuaalseid harjutusi. Hommikustest trennides on mängijaid tavaliselt vaid 2-3. Jõusaalis saab käia endale sobival ajal ning jõusaaliga olen väga rahul,” tutvustas neiu treeningtingimusi.
Mängimise kõrvalt aitab Lilleallik klubi veel mitut moodi, kui on kahel noortegrupil treener ning tegutseb noorte mängudel väljaku- ning lauakohtunikuna. Treeneritöö on vabatahtlikkuse alusel ning palka selle eest ei maksta. Väljakukohtunikud saavad aga neiu sõnul päris korralikku tasu ning sellega saab ta veidi lisaraha teenida.
“Juhendan 2005. aastal sündinud tüdrukuid ja 2004. aastal sündinud poisse. Tüdrukutega treenin kolm korda nädalas ja poistega vaid korra, kuna nad ei mängi noorteliigat. Treeneri töö on Eestist erinev, kuna nii lapsed kui ka vanemad on veidi teise mentaliteediga, kui ma eestlasena olen harjunud. Siin suhtutakse kõikidesse väga võrdselt ning mänguaega tuleb jagada kõigile, ükskõik mis mängutasemel laps ka poleks.”
Lisaks aitab hakkaja neiu BC Tartu korvpallikoolil korraldada ka kodust Tartu Basket Cupi: “Tegin seda Rootsist ka eelmisel aastal. Distantsilt on mõningaid asju keeruline ajada, aga internet on olemas ja seni on kõik sujunud. Ainuke murekoht on see, et ma pole kindel, kas mu hooaeg saab turniiri ajaks läbi või mitte. Kui meil liigas seisud ei parane, siis peame mängima üleminekumänge, et koht säilitada. Need lõppevad alles mai keskel, kuid turniir Tartus toimub juba 04.-06. mail.”
