Aasta algusest tööd alustanud Eesti rahvuskoondise uus füüsilise ettevalmistuse treener Kari Hyökki (43) on põneva minevikuga mees. Endine profikorvpallur ja nüüdne regiooni üks nõutumaid personaaltreenereid näeb uues ametis väärtuslikku arenguvõimalust. Olles Eesti meistriliigas ka ise mänginud, peab mees siinsest korvpallikultuurist väga lugu.
Hooajal 2002/2003 sai temast esimene Eesti meistriliigas mänginud soomlasest võõrleegionär, kui ta sai Audentese eest kirja keskmiselt 14,1 punkti ja 5,6 lauapalli mängus. Siinse karjääri kõrghetkeks võib pidada 33 punkti skoorimist toona meistriliigat domineerinud Tartu Rocki vastu. Hyökki käib siiani tihedalt läbi ka tollase tiimikaaslase Reinar Hallikuga.
“Eesti Korvpalliliit võttis minuga ühendust möödunud sügisel, kui ma olin parajasti Hanno Möttöläl külas, et vaadata Helsingi korvpalliakadeemia katseid. Hommikul läksin praamile ja kohtusin nendega juba järgmisel päeval,” lausus hinnatud füsioterapeut Soome Korvpalliliidule antud intervjuus. Hyökki kohtumine Eesti korvpalliliiduga läks edukalt ja talle pakuti koondise füüsilise ettevalmistuse treeneri kohta. Koos Priit Lehismetsaga tööle asuv mees kirjeldab oma tööülesandeid järgmiselt: “Lisaks meeste koondisele vastutan sisuliselt kõigi üle 16-aastaste koondise vaatevälja kuuluvate noormeeste füüsilise vormi eest. Palju on teha, kuid töö on põnev.”
Enne korvpalli juurde jõudmist tegeles Hyökki tennisega, kuid 16. eluaastaks sai selgeks, et tema füüsilised võimed avalduvad paremini korvpallis ja ta hakkas esindama Helsingi klubi Torpan Pojat. Pärast kohaliku ärikooli lõpetamist 2001. aastal suundus ta ookeani taha, Michigani ülikooli korvpalli mängima ja õpinguid jätkama. USAs veetis soomlane aga vaid ühe hooaja ning naasis Euroopasse, et karjääri jätkata Eesti meistriliigas. 2003. aasta suvel liikus ta edasi Rootsi, kus elab perega siiani. Eestist on mehel vaid head mälestused: “Oma korvpallurikarjääri kõige meeldejäävamaks aastaks pean 2002/2003 hooaega Eestis, kuna õppisin siin tundma nii kohalikku korvpallikultuuri kui ka riiki ennast. Mulle tõepoolest meeldis siinne suhtumine.”
Profikorvpallist taandus Hyökki 30-aastaselt, pärast 2005/2006 hooaega Uppsalas. Terve nooruspõlve tihedalt spordiga tegelenud Hyökki õppis seejärel Uppsalas personaaltreeneriks ja spordimassööriks. Elu oli näidanud, millist füüsilist ettevalmistust on tarvis tipptasemel läbilöömiseks ja ka seda, et isegi sama spordiala piires võivad optimaalsed treeningmeetodid individuaalselt oluliselt erineda, näiteks ei saa ühtemoodi treenida 175- ja 210-sentimeetrist mängijat.
2005. aastal oma treeningklubi asutanud Hyökki hakkas mööda ilma ringi sõitma ning oma oskusi rakendama ja täiendama. “Ma pole kunagi koolipinki nühkinud. Kui tahtsin midagi õppida, siis läksin otse allika juurde, näiteks võitluskunste käisin õppimas Lõuna-Aafrikas ja jooksusprinti Jamaical. Selliste kokkupuudete põhjal hakkasin arendama omaenda treeningfilosoofiat. Minu eesmärk oli füüsilise ettevalmistuse kohta õppida võimalikult palju, et aidata sportlastel leida oma võimete lagi ja toetada neid sinna jõudmisel,” sõnas Hyökki.
Hyökki liitub Eesti koondisega põneval ajal – vanema põlvkonna mängijad on teatepulga edasi andnud talendikatele noormängijatele Kaspar Treierile (sünd. 1999), Kristian Kullamäele (1999) ja Henri Drellile (2000), kelle abil loodetakse 2020. aastatel Läti ja Leedu kannule jõuda. “Kui saaksin valida kogu maailmast ühe paiga, kus töötada, siis valiksin kahtlemata Eesti. Eestis on tulemas tõeliselt perspektiivikaid tulevikutegijaid meeste koondisesse ja näen meeskonnal suurt tulevikupotentsiaali. Koos musta hobuse mentaliteediga on see treeneri jaoks ideaalne kombinatsioon,” lausus mees optimistlikult.
Kuigi uue üldkehalise ettevalmistuse treeneri karjäärikäik on juba praegu muljet avaldav, tunneb Hyökki, et töö Eesti koondisega aitab tal professionaalselt veel sammu edasi astuda. Treenerina kombineerib ta tänapäevaseid treeningmeetodeid vanakooli mõtteviisiga – eesmärk ei ole uuesti ratast leiutada, vaid panna see pöörlema võimalikult kergesti ja kiiresti.
“Mis puutub korvpalli, siis NBAst ma suurt ei hooli, sest seal on liiga palju show’d ja liiga vähe korvpalli ennast. Küll aga oleks tore ühel päeval saada mõne Euroliiga meeskonna füüsilise ettevalmistuse treeneriks,” avaldas Hyökki oma suure unistuse.
