Eesti naiste korvpallikoondis lõpetas veebruaris mängud EM-valikturniiril, kus lõpuks jäädi võiduta. Korvpallipodcastis “Mängumehed” võeti telefoniühendus meie koondise ühe liidri Kadri-Ann Lassiga, kes on leidnud endale mängupaiga tugevas Ungari kõrgliigas Györi naiskonnas.
“Minu jaoks oli see EM-tsükkel veidi nukker, aga ega pole kellegi jaoks kerge kaotada. Teadsime, mis tegema pidime, aga kahjuks ei suutnud teatud asjadest ikkagi kinni pidada, et neid mänge paremini mängida. Andis tunda, et mõned mängijad olid puudu ning kogemust sellise kiire ja agressiivse mängu vastu on samuti enamikel mängijatel vähe,” selgitas 24-aastane ja 191 cm pikkune Lass.
“Kui ise visata 35 punkti (Venemaa vastu – toim.), siis pole sealt väga midagi loota ehk rünnaku pool jäi selgelt vajaka. Šveitsi mängud jäävad enim kripeldama, kuna neid me tahtsime kindlasti võita,” lisas ta.
Tsükli keskel astus tagasi koondise senine peatreener Janne Schasmin ning ameti võttis üle abitreener Allan Siimann, kes kaasas endale üheks abiliseks ka kogenud Alar Varraku. Lassi sõnul tõi see naiskonna mängu muutust. “Uued treenerid (Allan Siimann, Brett Nõmm, Alar Varrak – toim.) tõid uut nägemust ning kaitses olid meil selged kokkulepped, kuidas tegutseda ning minul isiklikult oli seeläbi mugavam väljakul tegutseda. Uus peatreener toob igaljuhul uut hingamist ja annab mängijatele värsket energiat. Koondisega teeme siiski tsüklis vaid 3-4 trenni ja ega selle ajaga väga palju ära teha ei jõua.”
Lassi sõnul on Eesti naiste liiga kahjuks hetkel kehvas seisus ning lisaks on võtnud koroona võimaluse ka lätlastega mängida. Seetõttu puudub enamikel ka tugevate mängude kogemus, et koondisega võite võtta. “Minu jaoks oli Ameerikasse minek siiani ainuõige otsus. Olgugi, et sinna minek oli kultuuride erinevuse mõttes täielik šokk, siis kogemus, mis ma sealt kaasa sain, on mind ka Euroopas mängides palju aidanud,” on Lass oma seniste valikutega rahul.
“Olukord sel kevadel/suvel oli päris ebaselge, kui pakkumised tulema hakkasid. Ungari pakkumine oli esimene ja päris magus ning eurosarjas osalemine müüs selle mulle ka maha. Pakkumisi oli ka Itaaliast ja Hispaaniast, aga madalama tasemega naiskondadest,” selgitas Lass. “Naiste korvpallis on tippliigad Hispaanias, Prantsusmaal, Türgis, Itaalias ja Venemaal. Seejärel tulevadki juba Ungari ja muud väiksemad liigad, nii, et kõrgemale pürgida on veel ruumi küll.”
“Ma ise ei osanud Ungari liigast suurt midagi oodata, olin vaid kuulnud, et see peaks Poolast tase kõrgem olema. Liiga on siin kindlasti ühtlasem ja minu jaoks samm edasi,” sõnas mullu Poola meistrisarja tiimis Krakowi Wislas pallinud eestlanna. “Ungari liigas on 12 naiskonda. Korraga tohib väljakul olla kolm välismängijat ja paljudes naiskondades seetõttu neid ka kolm võistkonda registreeritud on. Lisaks on erinevad piirangud ka noormängijate kohustusliku mängus kasutamise kohta.”
Lassi sõnul on Ungari liiga esikohanaiskond hetkel Sopron (17-0), kes mängib kaasa ka Euroliigas ja on regulaarne eurosarja finaalturniiridele jõudja. Lass ja Györi (14-2) tiim pole saanud nendega veel täiskoosseisus mängida, kuid tunda on, et nad on ülejäänud võistkondadest ikkagi tase kõrgemal ja selged favoriidid meistriks tulekul.
“Meil on mängijaid palju ning igal positsioonil on vahetused olemas. Sisekliima on hea, kõik saavad omavahel hästi läbi ning millegi üle nuriseda oleks patt,” kiitis eestlanna, kelle senised keskmised näitajad Ungari kõrgliigas on 14 mänguga olnud 12,7 minutit, 3,9 punkti ja 2,3 lauapalli. “Treener (Dalma Ivanyi – toim.) on olnud ise mängija ja respekt tema vastu on kõva. Skauting ja kõik muu on enam vähem sama professionaalsel tasemel kui Ameerika ülikoolis oli. Trennid on rasked, aga peavadki olema.”
“Eurocupis olid meil ootused kõrged ja teadsime, et on võimalik sellest alagrupist edasi minna. Meil oli üsna tugev alagrupp ja seda näitas ka see, et kõik ülejäänud osalenud kolm Ungari naiskonda said alagruppist edasi,” rääkis Lass eurosarja alagrupimängudest, kus ühe võidu ja kahe kaotusega jäädi edasisest konkurentsist eemale.
Ungari kõrgliiga põhiturniir saab viie mängu pärast läbi ning siis läheb kaheksa naiskonda veerandfinaale mängima. Finaalseeria saab olema kolme ning ülejäänud seeriad kahe võiduni. Lass usub, et kui nad suudavad Soproni varasemates faasides vältida, siis peaks kõik võimalused olema finaali pääseda.
Kuigi Lassi mänguminutid ja roll naiskonnas pole päris sellel tasemel, mis näiteks kahel ameeriklannast leegionäril Brianna Kieselil ja Beatrice Mompremier, siis eestlanna ise vaatab asjale teise nurga alt: “Ma olen alati sellise mõtlemisega olnud, et kui võistkond võidab ja mina väga palju ei mängi, siis ma ei nurise. See kõik on treeneri otsus ja minu asi on edasi töötada ja ennast tõestada. Võistkonnal läheb hetkel hästi ja üldjoontes olen igatahes rahul.”
Edasiste plaanide kohta Lass veel midagi öelda ei osanud: “Mõtteid käib aeg-ajalt peast läbi, aga üldjuhul võtan aasta korraga. Näis, mis saab järgmisel hooajal, kas jään siia või leian uue klubi. “Baka” diplom on taskus, veidi sügelen kooli tagasi, aga vaatame samm-sammult.”
Kuula “Mängumehed” podcasti 23. osa:
