Augusti keskel Paides treeninglaagris olnud ning Soome koondisega ka kaks kontrollmängu pidanud Eesti naiste korvpallikoondisesse oli kaasatud mitmeid noormängijaid, kellest peaks sirguma naiskonnale järelkasv. Korvi all sai väärt mänguminuteid 18-aastane ja 191 cm pikkune Martha-Liisa Oinitš.
Esimeses mängus Soome vastu 6,5 minutiga 4 punkti visanud ja teises matšis 11,5 minutit mängida saanud ja 2 punkti ning 2 lauapalli kogunud noor neiu rääkis Korvpall24.ee portaalile oma jõudmisest korvpalli juurde, tulevikuambitsioonidest ning Eesti naiste korvpalli hetketasemest.
Eelmisel hooajal mängis Oinitš klubikorvpalli Audentese Spordigümnaasiumi õpilaste baasil koostatud G4S Noorteliiga tiimis, kus 16 kohtumisega sai kirja keskmiselt 22 minutit, 8,6 punkti, 6,3 lauapalli, 1,1 vaheltlõiget 1,0 korvisöötu ja 0,9 blokki.
Kuidas jõudsid lapsepõlves korvpalli juurde ning kas senine areng mängijana on kulgenud plaanipäraselt?
Olin algklassides ekstra aktiivne ja klassijuhataja soovitas mul kuskile trenni minna. Koolis oli korvpallitrenn, mida juhendas Janne Schasmin. Kuna laia valikut trennide osas parasjagu ei olnud, siis sinna ma läksingi. Võtsin pärast esimest trenni ka oma vanema õe kaasa ja nii korvpall meie igapäevaelu osaks saigi. Algusest saadik on mul olnud nii väiksemaid kui ka suuremaid unistusi ning need on ajapikku kujunenud välja eesmärkideks, mis mõned on täidetud ja mitmed ootavad veel täitmist. Tunnen, et olen seoses korvpalliga teinud õigeid otsuseid. Vahetasin korvpalli tõttu põhikooli ning gümnaasiumisse läksin juba Audentesesse. Olen mängijana tahet täis ja teekond on sujunud plaanipäraselt.
Eesti-Läti ühisliigas tõusid pildile eelmisel hooajal. Kas nõustud selle väitega ning kuidas enda hooaja kokku võtaksid?
Jah, nõustun küll, kuigi oleks tahtnud veel paremini õnnestuda. Koostöö ja arusaam treeneri ja võistkonnakaaslastega on arenenud paremaks, füüsiline vorm on paranenud. Hooaeg kulges tõusude ja mõõnadega, mis oli vigastustest tingitud, kuid olen palju treeninud ja ka kogenumaks muutunud. Julgust otsuseid vastu võtta on rohkem kui varem, aga ruumi veel on, et paremaks saada.
Suvel kaasati Sind ka naiste koondise laagrisse ning Soome vastu said ka mänguminuteid. Kuidas seda kogemust kommenteerid?
Koondisekandidaatide hulgas olen varemgi olnud, kuid nüüdses koondiseaknas tundsin end palju julgemana ja treeningutel oli palju parem enesetunne. Olen pärast kevadist vigastust saanud täiskoormusega harjutada ning olen rõõmus ja uhke saadud mänguminutite üle. Tasu nähtud vaeva eest on käes ja kogemus oli igati väärtuslik. Koondislaste kõrval on hea ennast hinnata, näha mille kallal ja kui palju on vaja veel vaeva näha, et nende tasemeni jõuda ning neist ka veel paremaks saada.
Lähed aasta lõpus U18 3×3 korvpallikoondisega Buenos Airesesse noorte olümpiamängudele. Kuidas Su suhted 3×3 korvpalliga on? Mis selle juures meeldib?
3×3 turniiride kogemusi on saadud kodustelt turniiridelt, kuid tuleb tõdeda, et mänge oleks võinud rohkem olla. Treener Siim Raudla on andnud meile palju uusi teadmisi juurde, mida saame rakendada noorte olümpiamängudel. Mulle meeldib ja sobib 3×3 jõuline mängustiil, saab kasutada rohkem käsi ning kehakontakt on mängus pidevalt olemas. Lisaks meeldib just mängu kiirus, tuleb võtta teadlikumalt otsuseid vastu ja kuna saalikorvpall muutub aina kiiremaks, siis isiklikus plaanis saab 3×3 noorteolümpia kogemus olema eriti väärtuslik edaspidiseks.
Millised ambitsioonid on Sul korvpallurina? Kas sihiks USA ülikool või mõni muu plaan?
Motivatsioon ja tahe jätkata on olemas. Unistus on Euroopas mängida, aga eks elu näitab.
Milliseks hindad Eesti naiste korvpalli taset üldiselt? Kas noorte hulgast on kasvamas peale koondise tasemel järelkasvu?
Eesti naiste tase oleks tõenäoliselt parem, kui meil oleks rohkem mängijaid, kes mängiksid välismaal ja tooksid siia oma kogemusi. Aga selle taha ei saa pugeda. Usun, et naiste korvpalli tulevik on helge ja varsti suudame mängida kogu mängu teistega võrdselt. Treenerid ja mängijad on motiveeritud, küll tulemused ka hakkavad tulema. Julgeid ja tahtmist täis noori on Eestis olemas. Paljud neist naisteklassis edasi mängib, näitab aeg. Küll võiks olla rohkem võimalusi pärast noorteklassi lõpetamist, mil suur osa noortest naistest kaovad korvpallist. Usun, et lähiaastatel tüdrukute tase kindlasti tõuseb, noortega tegeletakse palju ja sellel peab tulemust olema. Palju annavad juurde talendilaagrid ja korvpallipäevad, mis innustavad veel rohkem pingutama. Korvpallipäevadel käivad ka koondise mängijad endast rääkimas ning loodetavasti leiavad paljud tüdrukud seeläbi tee ala juurde.
