ACB debüüti ootav Robert Valge: tähtis on oma positsiooni meestel trennis elu raskeks teha

-Robert Valge | Foto: San Pablo Burgos/M. González

Kui tänavusel hooajal on Eesti korvpallifännide pilgud olnud tavapäraselt tihedamalt pööratud Hispaania kõrgliigale tänu Siim-Sander Venele, siis vaid tõsisemad korvpallifännid teavad, et meil on üks korvpallur veel tänavu olnud mitmel korral väga lähedal Euroopa ühes tugevamas rahvusliigas platsile pääsemisele.

Muidugi on siinkohal jutt 21-aastasest ja 192 cm pikkusest viskavast tagamängijast Robert Valgest, kes 2017. aastal allkirjastas Burgose meeskonnaga 3-aastase lepingu ning teeb igapäevaselt trenni väga nimekate meestega. Kuigi Hispaania kõrgliigamängudes on noor eestlane juba oma tiimi pingile pääsenud, siis debüütminuteid tuleb veel oodata.

Korvpall24.ee portaal uuris Valge käest, mis tuuled hetkel Hispaania liigas 8 võidu ja 12 kaotusega tabelis 18 tiimi hulgas 13. kohta hoidvas Burgoses puhuvad. Ühtlasi palusime tagamehel oma kogemustele tuginedes lahti seletada ka Hispaania liigade tase, kuna arvukalt Eesti korvpallureid on tänavu seal maal leiba teenimas.

Burgose esindusmeeskonnast lahkusid aastavahetuse paiku Vjatšeslav Kravtsov ja Deon Thompson. Kuidas see klubi mängule on mõjunud ja kes teil liidrikoorma on üle võtnud?

Slava Kravtsovi asemele tuli Augusto Lima ning tema kaotust seepärast nii palju tunda pole, kuna ka Lima on väga korralik mängija ning sellel tasemel korralik täiendus. See, et Thompson lahkus, on tõesti väga suur kaotus. Ta oli meie suurim punktitooja ja nüüd tuleb kellelgi teisel vastutust rohkem võtta. Isegi koos Kravtsovi ja Thompsoniga meil polnud ühte kindlat liidrit. See ehk ongi selle tiimi üks trump, et koosseis on ühtlane ja kõik teavad, mis on nende roll võistkonnas. Kui võtta liidrina seda, kes võistkonna platsil vajadusel kokku kutsub, siis on see mängujuht Bruno Fitipaldo.

(Jaanuari keskel liitus Burgosega ka 24-aastane sakslane Paul Zipser, kes viimased kaks hooaega mängis NBA klubis Chicago Bulls, kus sai kirja 98 põhiturniiri mängu ning 6 play-off kohtumist. 203 cm pikkuse väikese ääre keskmised näitajad olid kahe hooaja peale 4,7 punkti ja 2,6 lauapalli. Jaanuari lõpus hangiti ka ameeriklasest tagamees Dominique Sutton, kes hooaega alustas Lleedu klubis Lietuvos Rytas. Sutton on Burgoses alustanud võimsalt, kui kahe kohtumisega on tal kirjas keskmiselt 19,5 punkti ja 10 lauapalli – toim.)

Mis positsioonil Sind kõrgliigameeskonna treeningutel kasutatakse ja kes on need mehed, kelle peaksid väljakule saamiseks üle mängima?

Mind kasutatakse mulle omasel viskava tagamängija ja väikese ääre koha peal. Branden Frazier, Alejandro Lopez ja Alex Barrera on need mehed, kes ei tohi kindlasti mulle trennides ära teha. Tähtis on neil elu raskeks teha ning füüsiliselt vastu saada.

Kuidas võistkondades töökeelega on?

Duubelmeeskonnas pole mingit muud varianti, kui hispaania keel. Esindustiimis on üldiselt ka kohalikus keeles, kuid abitreener üritab samal ajal tõlkida inglise keelde. Aga abitreeneri inglise keel pole ka eriti hea. Ameeriklastel on olnud alguses siia tulles veidi raskusi, aga küll asjad tõlgitud saavad. Eks vahest küsitakse vajadusel teiste mängijate käest üle ja väga hullu keelebarjääri ei teki.

Kuidas võrdleksid erinevaid Hispaania liigatasemeid kõrgliigast kuni EBA-ni?

Minu tunnetus on, et LEB Goldi parimad meeskonnad jäävad kõrgliiga teise poole tiimidele, nagu näiteks Burgos, selgelt alla. Kõrgliigas on mäng palju füüsilisem ja tempo kiirem ning mängutasemelt ollakse ka märgatavalt üle. Mängustiili erinevuste kohta on raske midagi välja tuua. LEB Silveris ja EBA-s mängib palju noori, kes üritavad ennast näidata ja LEB Goldi pääseda ning sealt siis meistriliigasse.

Kas Sinu jutust võib järeldada, et kõige suurem tasemevahe tuleb sisse kõrgliiga ja esiliiga (LEB Goldi) vahel ning sealt edasi on meeskonnad ühtlasemad?

Mulle küll tundub nii, et meistriliiga on ikka nii teisel tasemel. Aga eks LEB Gold on ka LEB Silverist oluliselt parem, kuna esiliigas pallivad pigem vanemad ja kogenumad mängijad ja tugevuselt kolmandas liigas suures osas noorkorvpallurid. Aga seda usun küll, et madalamates liigades võivad tipumeeskonnad rahulikult ka aste kõrgemal mängida, aga LEB Goldi võistkondadel läheb ACB-s ehk meistriliigas ikka väga keeruliseks. Viimasel ajal on kõrgliigasse tõusnud meeskonnad olnud piiri peal, et kohe tagasi ei pudeneks. ACB-s on kõva andmine ja tabeliseis väga ühtlane.

-Robert Valge ja Burgose duubelmeeskond | Foto: Club Baloncesto San Pablo Burgos Facebook

Oma paari aasta tagust kogemust arvesse võttes, millises Hispaania liigas võiks Sinu arvates Pärnu Sadama tiim mängida?

(Naerab) See on nii raske küsimus. LEB Silveris kindlasti, kuid LEB Goldis oleks juba suur küsimärk.

Kellega Sa kõrgliigatiimi mängijatest kõige rohkem suhtled?

Kõige paremini saan läbi noortega ja välismaalastega. Välismaalased ikka hoiavad igas tiimis veidi rohkem kokku. Serblane (Ognjen) Jaramaz ja sloveen (Vlatko) Cancar on mehed kellega kõige paremini läbi saan. Aga kogu meeskond on väga normaalne, ühtegi sellist staari meil pole, kes ei viitsiks suhelda. Kõik viskavad nalja ja probleeme selles vallas pole.

(Ognjen Jaramaz laenati veebruari keskel Burgose poolt välja ja lõpetab tänavuse hooaja Serbia klubis KK Partizan – toim.)

Kas Sind on võõrsilmängudele ka kaasa võetud esindusmeeskonnaga?

Enamasti mitte, kuna mul EBA mäng samal ajal. Ükskord Madridi sõitsin järgi ja istusin Reali vastu pingil. Kaugemad tripid on veel tegemata.

Mis tundega Reali vastu mängul olid, enam lähemalt maailma kõige kõrgemal tasemel mängivaid korvpallureid näha ei saa?

Ma tegelikult sain hooajaks ettevalmistuse ajal Reali vastu ka kontrollmängus platsile ning ajasin Jaycee Carrollit kaitses taga.

Kas platsil olles unustad ära, mis nimede vastu parasjagu mängid või käib see pidevalt peast läbi?

Ega muidugi ei hakka vastastele andma mingit eelist seetõttu, et ta on maailmanimega mees. Teadmine vastaste tugevuste kohta on olemas ja üritad nende vastu mängida nii hästi kui võimalik.

Kui palju oled suhelnud teiste Hispaanias mängivate eestlastega?

Kõige rohkem olen suhelnud Sander Raiestega, keda ma päris hästi tunnen. Teistega vähem. Rauno Nurgerit ma isiklikult ei tunne ja seetõttu polegi suhelnud. Raiestel on ilmselt veel keerulisem olukord kui mul, sest Baskonia põhitiimi tase on veel kõrgem ja raskem on ennast pildile mängida.

1it.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar