Gerd Kanter: kui poleks olnud Levkoid ja Rebast, ei räägiks me olümpiavõitjast, vaid keskpärasest korvpallurist

-Gerd Kanter | Foto: Siim Semiskar

Portaali Rahajutud.ee podcastis “Edu Valem” põigati juhtimis- ja finantsteemade vahel ka spordiradadele, kui 8. osas käis külas kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter. Kohe saate alguses kõlasid ka korvpallipublikule põnevad minutid, kui 40-aastane Kanter meenutas värvikalt, kuidas kaudselt panid tema tiitlivõitudele aluse tegelikult legendaarsed korvpallitreenerid Jaanus Levkoi ja Heino Rebane, kes veerandsada aastat tagasi TSIK-i katsetel tulevase Eesti spordisangari läbi kukutasid.

“Ma kettaheitega hakkasin tegelema tõsisemalt sisuliselt alles keskkooli viimases klassis. Enne seda käisin, nagu kõik poisid, erinevates huviringides ja treeningutel. Korvpall paelus mind ja tahtsin korvpallierialal saada toonasesse TSIK-i (Tallinna Spordiinternaatkool ehk tänane Audentese Spordigümnaasium – toim.) üheksandasse klassi. Sinna ma sisse ei saanud ja sealt tuli võib-olla ka teatav tõuge individuaalspordi poole,” rääkis Kanter oma lapsepõlve sporditeest.

“Minu suur iidol oli Michael Jordan ja eks ma vaikselt mõtlesin ka NBA-st, aga minu tolle hetke taust korvpallis oli väga puudulik. Olen pärit väikesest kohast ja ega meil väga palju aktiivset juhendamist polnud. Kui ma tolle hetke parameetreid meenutan, siis ma olin 179 cm pikk ja mitte väga osav. Igati loogiline otsus treenerite poolt, et mind sinna vastu ei võetud,” meenutas olümpiavõitja kunagisi TSIK-i katseid.

Seega, mingit vimma Kanter toonaste TSIK-i treenerite Jaanus Levkoi ja Heino Rebase vastu ei ole hiljem tundnud, et kogenud juhendajad noormehe lootustele korvpalluriks saada juba varakult julmalt kriipsu peale tõmbasid. “Eks ma tegelikult pean neile hoopis tänulik olema, et nad mind välja praakisid,” naeris Kanter ja lisas: “Vastasel juhul me võib-olla üldse ei räägiks siin olümpiavõitjast, vaid keskpärasest korvpallurist.”

Kuigi Kanter endas korvpallurina talenti ei näinud, siis töötahte abil oleks ta enda sõnul ka korvpallis ennast oma võimete maksimumini venitanud. “Ma ei kahtle, et kuskile Eesti koondisesse ma oleks olnud võimeline ennast välja võitlema. Aga, kas minus oleks olnud materjali kuskile kaugemale jõuda, seda on väga keeruline öelda,” uskus kettamees.

Kuigi Kanter oli noorena küllalt kleenuke poiss, siis isa soovitusel võttis ta rasked heitevahendid kätte ning hakkas kodustes tingimustes kuulitõuke ja kettaheitega tegelema. “Isa oli noorena neid alasid harrastanud ning meil oli kodus lauda taga piisavalt karjamaad, kus me hakkasime vaikselt harjutama. Esimene eduelamus tuli Pärnumaa koolinoorte meistrivõistlustelt, kus isa mind katsete vahel õpetas ja õnnestus pronksine medal võtta,” oli Eesti spordisangaril tema esimene medal hästi meeles.

Kettaheitjana lõpuks olümpiamängudelt, maailmameistrivõistlustelt ja Euroopa meistrivõistlustelt 11 medalit teeninud Gerd Kanter on pärast heitesusside varna riputamist taas vana armastuse juures tagasi, kui mängib kaasa Optibet Rahvaliigas. Eelmisel hooajal tegi ta kohaliku korvpalli populariseerimiseks mõned kohtumised kaasa ka Reinar Halliku Korvpallikooli II liiga võistkonnas ning enda sõnul on ta Hallikult võtnud ka eratunde, et oma mänguoskusi parandada.

Kuula podcasti “Edu Valem” osa Gerd Kanteriga:

varskavesi.ee

Jaga postitust

Lisa kommentaar