Eesti korvpallisõprade väga tihe suvi jätkus pühapäeval Saku Suurhallis järjekordse MM-valikmänguga, kui meie mehed pidid vaatamata suurepärasele kolmandale veerandile 68:76 (21:23, 15:24, 18:10, 14:19) alla vanduma Soomele. Kuigi tulemust vaadates võib mängu lahterdada n-ö ilusate kaotuste sektsiooni, siis laiemat pilti vaadates võiks korvpallifännina olla üsna positiivne. Siin kirjatükis arutamegi esmalt suurt pilti ning lõpuks jõuame ka Soome mängu hinneteni.
Oleme Korvpall24 portaalis sel suvel korra kirjutanud, et Eesti korvpallisõber on koondise suhtes väga nõudlik ning mingi ilusa kaotuse ja särava tuleviku jutuga saadetakse teatud kaadri poolt üsna kiirelt puu taha. Aga faktide vastu ei saa. Ja fakt on, et Soome vastu oli taas selge, et Eesti koondises on toimunud praeguseks ära pea täielik põlvkondade vahetus. Kusjuures, huvitav on see, et veel selle suvise tsükli alguses polnud see üldse nii kindel, kui mängujuhi positsioonil pandi suured panused Sten Sokule ning “kolme” ja “nelja” peal peeti Siim-Sander Venet ja Kristjan Kitsingut asendamatuteks.
Suvi on näidanud, et need kolm koondise veterani võivad rahulikult EM-finaalturniirile vastu minna ilma n-ö liidripingeteta, kuna noorem seltskond on tulnud tasemes järele ja osalt vist läinud möödagi. Kui 33-aastane Sokk on viimastes mängudes jäänud põhimõtteliselt täiesti pealtvaatajaks, siis 32-ne Vene on küll minutite järgi kuulunud põhitegijate hulka, kuid kahjuks pole mehel vise üldse läinud ja seega tema panus just ründefaasis on olnud oodatust palju väiksem. Kontrollmängudes statisti rolli jäänud 32-aastane Kitsing on jällegi viimases kahes MM-valikmängus kerkinud esile kui suurepärane rollimängija, kes võib väheste minutitega paari tabava viskega anda tiimile kõva energia ja lisakäigu.
